Kuidas kulutab keskmine tarbija raha erinevates riikides? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Kuidas kulutab keskmine tarbija raha erinevates riikides?

Erko Rebane

11.06.2015 09:55

Shutterstock

Tarbime erinevaid tooteid ja teenuseid sünnihetkest kuni surmani. Ülevaade sellest, kuidas riikide lõikes kindla vanusegrupi tarbimiseelistused ajas muutuvad ning millise kujuga on rahvastikupüramiid, võib anda vastuse küsimusele, kust leida ärilist potentsiaali.

Ühendriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja Suurbritannia moodustavad Credit Suisse’i kohaselt 50,3% maailma tarbimisest ja kui siia nimekirja lisada arenevatest riikidest veel Brasiilia, Hiina, India, Mehhiko, Venemaa ja Türgi, tõuseb osakaal 70%ni, mis annab üsna hea ülevaate ülemaailmsest pildist.

Rikkamates tööstusriikides paistab sarnase trendina silma see, et kõigis neis kulutab tarbija suurima osa sissetulekust eluasemele. Siin on oluline märkida, et mõnes riigis muutub osakaal vanusegruppide lõikes üsna palju. Näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal kulutatakse kuni 30. eluaastani  38-45% palgast eluasemele, kuid sissetuleku suurenedes väheneb see pärast 30.a alla 30%. Teistes suuremates arenenud riikides on need muutused vanusegruppides väiksemad.

Kõrgete hindade tõttu kulutab keskmine ameeriklane ravimitele ja muudele meditsiiniteenustele oluliselt rohkem kui kaaskodanikud teistes arenenud riikides. Kolmekümnendates eluaastates ameeriklase puhul küündib see osakaal sissetulekust 16%ni ning mõistagi kasvab, mida vanemaks inimene saab. Tervishoiukulutustel on kasvav trend vanusegruppide lõikes ka teistes tööstusriikides, kuid protsendid jäävad oluliselt väiksemaks. Kui näiteks Ühendriikides läheb pensionieas ligi 30% sissetulekust tervise eest hoolitsemisele, siis Suurbritannias on see 2,1%, Jaapanis 6,7%, Itaalias 3,8%, Saksamaal 7,9%, Prantsusmaal 5,1%.

Rõivastele ja jalanõudele kulutavad arenenud riikides kõige rohkem itaallased (kõikide vanusegruppide lõikes stabiilselt 7%). Samuti kulutavad nad kõige rohkem toidule ja mittealkohoolsetele jookidele (ca 17%, Ühendriikides ca 7%, Suurbritannias ca 9%, Saksamaal ca 13%). Prantsusmaal kasvavad kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele koos vanusega. Kui kahekümnendates moodustab antud  segment 10% sissetulekust, siis 60+ vanusegrupis juba 17%.

Allikas: Credit Suisse

Arenevates riikides pole ühisjooned nõnda tugevad, kuna arenguetapid on erinevad.  Brasiillased näiteks kulutavad enim eluasemele (ca 20%), samas kui teistes suuremates arenevates riikides Mehhikos, Türgis, Venemaal, Hiinas ja Indias läheb märkimisväärsem osa sissetulekust toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Näiteks Mehhikos püsib see läbi vanusegruppide keskmiselt 25% lähedal, Hiinas 27% juures, Indias ja Venemaal ulatub üle 30%.

Brasiillased kulutavad arenevate riikide seas kõige rohkem tervisele ja meditsiinilistele teenustele (üle 9%) ning haridusele (üle 4%). Samuti on nad esikohal vaba aja kulutustega, kuhu alla läheb keskmiselt üle 14% sissetulekust (9% Mehhikos, 7% Hiinas ja 4% Indias). Alkohoolsetele jookidele ja tubakale kulutavad arenevate riikide seas kõige rohkem Türgi ja Venemaa elanikud, kus määrad on vastavalt üle 5% ja üle 9% (Brasiilias ja Mehhikos üle 2%,  Indias ligi 3%, Hiinas ligi 4%).

Tarbimiskulutuste ning rahvastikupüramiidi analüüsimine võib anda väärt informatsiooni, kes on ühiskonnas suurimad tarbijad ning millistele toodetele ja teenustele võiks ühes või teises riigis nõudlust olla. Arvestama peab ka sellega, et aja jooksul erinevate vanusegruppide käitumismuster ja tarbimisharjumused muutuvad.

Nii näiteks  tarbivad tänapäeva noored suhteliselt vähem kui mõni põlvkond tagasi, nende haridustee on pikem, õppelaenude koorem kõrgem ning tööturg konkurentsitihedam. Sestap moodustavad paljudes arenenud riikides hoopis 50+ vanuses inimeste kulutused agregeeritud tarbimisest suurima osa  ning see trend on kasvav ka arenevates riikides. Ekslikult arvatakse, et vanemas eas muututakse vastumeelseks uute toodete ja teenuste suhtes, kuna tarbimisharjumused on paika loksunud. Reaalsuses ei pruugi tekkida mitte vastumeelsus, vaid omaks võtmise protsess on aeglasem, mistõttu avanevad ka selles vanusegrupis aja jooksul ettevõtete jaoks uued turud ning tehnoloogia areng on üheks peamiseks mõjutajaks. Näiteks Ühendriikides mängivad Statista andmetel videomänge kõige rohkem 18-35aastased (30%), kuid paljudele tuleb ilmselt üllatusena see, et teiseks kõige suurema grupi moodustavad 50+ vanuses mängijad (27%), kelle arvelt ootavad tööstuse eksperdid ka suurimat kasvu.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon