Shutterstock
Nullilähedaseks muudetud intressimäärad on koos teiste ebatraditsiooniliste rahapoliitiliste vahenditega aidanud eurotsooni majanduse südame uuesti tuksuma panna ning pärast kuut aastat tunnistavad väike- ja keskmise suurusega firmad, et kapital on neilegi kättesaadavamaks muutunud. Kuid finantseerimisvõimaluste, tootmiskulude ja teiste igapäevaste küsimuste kõrval vaevab paljusid endiselt üks mure, mida tõstetakse teistest kõrgemale ja selleks on tarbijate nõudlus.
Kaks korda aastas viib Euroopa Keskpank euroala ligi 12 tuhande väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (SME) seas finantseerimisvahendite kättesaadavuse küsitluse ning võrdleb tulemusi suurfirmade olukorraga. Esimene joonis näitab, et kui suured firmad hakkasid finantseerimisvõimaluste paranemist tunnetama juba 2013.a, siis SME ettevõtted ütlesid, et märtsis lõppenud kuue kuulise perioodi jooksul paranes panga finantseeringu kättesaadavus (laenud, arvelduskrediit) esimest korda alates 2009.a, mil hakati küsitlust läbi viima.
Konkreetselt laenude puhul on pilt võrdlemisi erinev nii SME grupi sees kui ka riikide lõikes, sest näiteks mikrofirmad raporteerisid ainsa klassina tänavu kevadel jätkuvalt odava raha kättesaadavuse halvenemist võrreldes eelneva perioodiga.
Allikas: Euroopa Keskpank. Euroopa Keskpank lähtub ettevõtete klassifitseerimisel töötajate arvust, lugedes mikroettevõteteks need firmad, mille personali moodustab 1-9 inimest, väikefirmadeks need, mille ridades töötab 10-49 inimest ja keskmise suurusega ettevõteteks neid, kus palgalehel on 50-249 töölist.
Ehkki Euroopa Keskpanga erinevad abinõud on aidanud külmunud finantssüsteemi uuesti lahti sulatada, on juurdepääs finantseerimisvõimalustele Euroopa ettevõtete seas üldplaanis kõige väiksem mure (eurotsooni lõikes vastused siiski varieeruvad, kui näiteks Kreekas hindas 34% SME firmadest just seda kõige kriitilisemaks teemaks).
Kõige suuremaks probleemiks loetakse euroalas endiselt klientide leidmist. Märtsis lõppenud kuue kuu pikkusel perioodil kurtis koguni 26% väike- ja keskmise suurusega firmadest nõudluse üle, mis oli kõrgem osakaal kui 2014.a aprill-september perioodil (20%). Siinkohal pole erandiks ka suurfirmad, kellest 24% hindas klientide leidmist domineeriva murekohana.
Allikas: Euroopa Keskpank
Deflatsiooniohuga silmitsi seistes otsustas Euroopa Keskpank võtta lisaks intressimääradele appi alternatiivsed meetmed, tänu millele on laenuraha ettevõtete jaoks odavamaks muutunud ning konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel läbi nõrgenenud euro vahetuskursi paranenud.
Odav raha lihtsustab elu, kuid nagu Mario Draghi ja teised EKP nõukogu liikmed on toonitanud, peavad euroala valitsused majanduskasvu taastamiseks omalt poolt aitama kaasa struktuursete reformidega, mis paraku on sujunud loiult.
Paljud ettevõtted ei tunne praeguses keskkonnas seetõttu endiselt väga kindlalt, et võtta täiendavaid riske ja suurendada investeeringuid, vaid selle asemel jätkatakse bilansi tugevdamist või raha jagamist aktsionäridele. Mitmed Saksa suurfirmad avaldasid hiljuti muret, et odav raha pigem suurendab majanduse kõikumist ja töötab pikaajaliselt selle kahjuks. Teiste seas arvas globaalsel tasandil tuntud Saksamaa tööstusettevõtte Linde Groupi juht Wolfgang Buechele läinud nädalal Financial Timesis, et vaatamata sadadele miljarditele eurodele, mida keskpank majandusse pumpab, ei täida see tegelikult soovitud eesmärki ning seetõttu puudub majandusel ka korralik kasv.
Euroopa Keskpanga küsitlused on kättesaadavad siit.
Tweet
