Miks on USA aktsiaturu tootlust raske lüüa?

Shutterstock

USA 500 suurema ettevõtte aktsia liikumist kajastavat indeksit käsitletakse kui Ühendriikide aktsiaturu mõõdupuud ning seepärast kasutavad seda paljud aktsiafondide juhid, et näidata kui palju edukamad suutsid nad turu keskmisest olla.

Paraku pole aktiivselt juhitud aktsiafondide investoritel olnud valdavas osas põhjust rõõmustamiseks, sest kui S&P 500 indeks näitas mullu kolmandat aastat järjest kahekohalist tootlust, siis S&P Dow Jones Indicesi andmetel jäi sellele tulemusele alla 86,44% fondidest, mis investeerivad suurte börsifirmade aktsiatesse. Tegemist pole ühe aasta fenomeniga, sest viimase viie ja kümne aasta keskmised näitajad on samuti väga kõrged, vastavalt 88,65% ja 82,07% (põhjalikumalt võib uurida siit).

Põhjuseid selleks võib olla mitmeid alates täiendavatest kuludest, mida toovad kaasa fondi juhtimisega seotud haldus- ja tehingutasud. Samuti eeldab S&P 500 indeksiga võrdlus seda, et fond peaks olema koguaeg 100% aktsiatesse investeerinud. Kui fondijuht otsustab korrektsiooni oodates suurendada vabade vahendite osakaalu 5%ni või 10%ni ja tegelikult korrektsiooni ei toimu, võib tekkida tootluses allajäämise risk.

Kuid üks huvitavamaid põhjuseid võib olla indeksi koosseisu muutus. S&P 500 indeksit vastaseks valides tuleb arvestada sellega, et tegemist pole staatilise aktsiate kogumiga, vaid nimekiri on ajas muutunud üsna palju.  Morgan Stanley toob välja, et näiteks 1999.a võrreldes on indeksi 500st ettevõttest tervelt 50% tänaseks välja vahetatud ja keskmiselt eemaldatakse või lisatakse indeksisse aastas 22 ettevõtet ehk 4,4%. Koosseis muutub, kuna osa firmasid võetakse üle, teised lähevad pankrotti või jäävad lihtsalt liiga väikseks.

Oluline on siin seik, et ettevõtted, mis visati indeksist välja, omasid märksa nõrgemat kasvuprofiili võrreldes asendusfirmaga. Indeksist välja heidetud ettevõtte müügitulu näitas Morgan Stanely andmetel keskmiselt olematut müügitulu kasvu ning tema kolme ja viie aasta keskmine kasumikasv oli negatiivne, samas kui asemele valitud ettevõte näitas nii kiiremat müügitulu kasvu, kõrgemaid marginaale kui ka jõulisemat kasumikasvu. Atraktiivsemad kasvunumbrid mõjusid S&P 500 indeksisse lisatud ettevõtete aktsiatele harilikult taganttuulena, mis omakorda toetas indeksi liikumist.

Allikas: Morgan Stanley

Kalduvus kiirema kasvuga ettevõtete kasuks on toonud kaasa olulise muutuse S&P 500 indeksi sektoripõhises jaotuses. Näiteks kui 1994.a moodustasid tervishoiusektori aktsiad 6% indeksist, siis eelmise aasta lõpus oli osakaal 13% ning samuti on drastilise hüppe teinud nii finantssektor (12% pealt 17% peale) kui ka tehnoloogiasektor (8% pealt 13%). Kõige rohkem on 20a jooksul koosseisu muutuses kaotanud toorainete- ja tööstussektor (osakaal on langenud vastavalt 11% pealt 6% peale ning 18% pealt 13% peale).

Kokkuvõtvalt võib järeldada, et S&P 500 indeks pole kerge vastane, mida murda, sest  põhimõtteliselt on tegu aktiivselt juhitud fondiga, kuhu kuuluvad maailma ühed kõige tuntumad ettevõtted ja see nimekiri täiustub jooksvalt firmadega, mis suudavad oma kasvuga lisaväärtust luua. Fondijuhi jaoks võib võrdlusindeksi löömiseks anda võimaluse strateegia, kus hoitakse eemale S&P 500 indeksi aeglustuva kasvu ja kesiste marginaalidega ettevõtetest ning eelistatakse selle asemel tugevama kasumi ja aktsiahinna momentumiga suurettevõtteid, mis ei kuulu antud indeksisse.