Euroopa võlakirja- ja aktsiaturge mõjutanud kuumim sündmus käesoleval aastal oli Euroopa Keskpanga jaanuarikuu otsus hakata igakuiselt tegema 60 miljardi euro ulatuses oste võlakirjaturgudel. Aktsia- ja võlakirjaturud olid tugevas tõusus juba enne keskpanga teadaannet ja jätkasid rallit ka järgnenud kuude jooksul.
Investoritel olid meeles USA föderaalreservi sarnased sammud võlakirjaturgudel, mis tõid kaasa finantsvarade märkimisväärse hinnatõusu. Euroopas on keskpanga samm aga juba praeguseks loonud olukorra, kus mitmete riigivõlakirjade hinnad on tõusnud nii kõrgele, et pakuvad investorile tulevikus negatiivset tootlust.
Läti ja Leedu riigivõlakirjad
LHV pensionifondide võlakirjaportfelli suurimad positsioonid on Läti ja Leedu riigivõlakirjad ning kokkuvõttes moodustavad Balti riikide ettevõtete- ja riigivõlakirjad 19–23 protsenti pensionifondide investeeringutest. Globaalse võlakirjaturu tõus on tugevalt mõjutanud ka siinset regiooni, kergitades nii Läti kui Leedu riigivõlakirjade hinnad seninägematutesse kõrgustesse.
Näiteks maksab Läti 2021. aasta võlakiri intressi 2,6 protsenti aastas ning viimase aastaga kerkis võlakirja hind lisaks 11,4 protsenti (aprilli lõpu seisuga). Pensionifondide investeering Läti võlakirja andis seega tootlust 14 protsenti aastas.
Veelgi paremat tootlust on pensionifondidele andnud Leedu riigivõlakirjad, mis aeguvad 2024. aastal. Antud võlakirjad maksavad investorile intressi 3,38 protsenti aastas ning nende hind kerkis viimase 12 kuu jooksul koguni 19,4 protsenti, tehes meie tootluseks 22,8 protsenti aastas. LHV pensionifondide S ja XS tootlused on 10 aasta jooksul keskmiselt 5,68 ja 5,49 protsenti aastas, seega on Läti ja Leedu võlakirjade viimase aasta tootlus olnud erakordselt kõrge.
Tulevikus on sarnaste tootluste saavutamine riigivõlakirjades väga keeruline. Võlakirjade puhul kehtib lihtne seos, et mida kõrgemaks tõuseb võlakirja hind, seda madalamaks muutub investorite oodatav tootlus tulevikus. Suure ralli järel on tänaseks võlakirjade tootlus aegumiseni Läti 2021. aasta võlakirjade puhul kõigest 0,25 protsenti ja Leedu 2024. aasta võlakirjade puhul 0,54 protsenti. Võrdluseks, vaid aasta tagasi olid need vastavalt üle 2 protsendi ja üle 3 protsendi. Seega ei saa tootlus aegumiseni enam väga palju langeda, mis seab piirid ka edasisele hinnakasvule. Selline oleks ratsionaalne tulevikuväljavaade kohaliku võlakirjaturu osas. Vastukaaluks võib siinkohal tuua mõnede Lääne-Euroopa riikide võlakirjad, mille puhul makstakse riikidele juba laenamise eest peale.
Märgatavat tootlust on LHV pensionifondidele andnud investeeringud aktsiatesse Baltikumis. Aasta algusest on Tallinna börsi indeks OMXT kerkinud 16,3 protsenti ja Baltikumi üldine börsiindeks 13,1 protsenti. Neljakuulises ajaperspektiivis on tegemist üpris kiire ülespoole rühkimisega, kuid samas tuleb tõdeda, et sarnast tõusuprotsenti pakkusid keskeltläbi ka Lääne-Euroopa aktsiaturud.
Jätkuvalt kodupiirkond
Investeerimisstrateegias eelistame aktsiapositsioonidest jätkuvalt Baltikumi. Aktsiariskiga fondides on Balti börsiettevõtete osakaal hetkel 8–12 protsenti. Kohalikke ettevõtteid eelistame seetõttu, et Balti aktsiate hinnatase on märgatavalt soodsam ja dividenditootlus oluliselt kõrgem kui välisturgudel. Baltikumis on mitmeid ettevõtteid, mis pakuvad enam kui viieprotsendilist dividenditootlust, näitavad korralikku kasvu ja mille hinnataseme suhtarvud on pea kolmandiku soodsamad kui konkurentidel läänemaailmas. Mitmeaastase börsiralli järel selliste finantsnäitajatega ettevõtteid arenenud maailma turgudelt ei leia.
Miks on Balti aktsiaturud muu maailma turgudest odavamad? Peamine põhjus on turu väiksus, mistõttu Baltikum ei jõua välisinvestorite radarile. Viimasel ajal on lisandunud ka Venemaa agressiivne käitumine naabrite suhtes, mis veelgi kasvatab riskipreemiat, mida investorid vajavad siia investeerimiseks. LHV jaoks on aga tegemist koduturuga, tänu millele saame olemasolevaid riske ja võimalusi paremini hinnata. Täna paistavad investeerimisvõimalused kodusel turul meie jaoks atraktiivsed.
Kristo Oidermaa,
LHV portfellihaldur
Arvamuslugu ilmus ajakirjas Investeeri nr2/2015
Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondide 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised tootlused on järgmised: LHV PF S puhul: 2,81%, 4,92%, 4,38% ja LHV PF XS puhul: 3,03%, 5,20, 4,72%. Esitatud teave on fondivalitseja töötaja subjektiivne hinnang väärtpaberite osas, millesse LHV fondide vara on investeeritud. Esitatud teave ei ole investeerimissoovitus või -nõustamine ega üleskutse väärtpaberitehingute tegemiseks. Tutvu fondide prospektiga lhv.ee/pension ning vajadusel pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.
Tweet
