Shutterstock
Kui veebruaris otsustasid euroala rahandusministrid pikendada Kreeka abiprogrammi 30. juunini, eemaldati sellega finantsturgude surve, et järgneva nelja kuu jooksul oleks lihtsam keskenduda riigi keerulisele fiskaalseisule pikaajalise lahenduse leidmisele. Kogu euroala võlakriisi jooksul oli kombeks kompromissi saavutamine viimasel minutil, mistõttu pole imekspandav, et ka nüüd on kreeditoride diskussioon Kreekaga nõnda kaua veninud ning punaseid jooni aina edasi liigutatud.
Esmakordselt on aga vastaspoolte erimeelsused kujunenud nõnda ületamatuks, et Kreeka peaminister otsustas ootamatu käiguna kuulutada laupäeva varahommikul välja 5. juulil toimuva referendumi ning lasta rahval öelda oma sõna, kas nad tahavad alla kirjutada finantsabile, mis toob kaasa täiendavad kärpemeetmed. Kuna euroala rahandusministritest koosnev eurogrupp keeldus rahvahääletuseni finantsabi pikendamisest, ilmestab olukorra kurioossust seik, et isegi eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem ei osanud öelda, mille üle kavatsevad kreeklased hääletada, kui nendepoolne pakkumine lõpetab kehtivuse koos jooksva programmiga 30. juunil.
Kreeka valitsuse võla tagasimakse kohustuste täitmine 30. juunil IMFile 1,55 miljardi euro ulatuses, 20. juulil Euroopa Keskpangale 3,5 miljardi ulatuses ning ka kõik edaspidised suuremad lunastused on ilma rahvusvahelise abita küsimärgi alla seatud. Kuidas neid võlakohustusi täidetakse ning milline on Kreeka saatus, oleks võinud leida vastuse sel nädalavahetusel, kuid Kreeka esindajad otsustasid kõnelustelt lahkuda, tahavad kuulutada välja referendumi ning lisaks soovitavad rahval kreeditoride ettepanekute vastu hääletada.
Ei ole välistatud, et mingi kokkuleppeni tuleval nädalal siiski jõutakse, sest Dijsselbloemi sõnul jääb uks läbirääkimisteks lahti ka pärast 30. juunit, kuid on tõenäoline, et nõnda pingelises õhustikus pakutakse finantsabi vaid lühiajaliseks leevenduseks, mis tähendab et poliitlist määramatust lükatakse vaid edasi, kuniks paigas pole selge plaan, kuidas Kreeka valitsus saavutab lõpuks finantsilise iseseisvuse.
Algaval nädalal saab seega Kreeka olema aktsia- ja võlakirjaturgudel suuremaks kõneaineks kui kunagi varem, jättes globaalse majandusstatistika tagaplaanile. Tähtsamatest näitajatest võiks siiski välja tuua eurotsooni juunikuu esmase inflatsiooni (teisipäeval), mis peaks analüütikute konsensuse arvates aeglustuma toitu ja energiat arvestamata 0,1pp võrra 0,8% peale ja seega kinnitama, et Euroopa Keskpangal pole võlakirjade ostuprogrammi lõpetamisega kiiret. Ühendriikides aga tähistatakse 4. juulil iseseisvust, mis tähendab, et reedel on sealsed börsid suletud ning juunikuu tööturu raport avaldatakse tavapärasest päeva võrra varem ehk neljapäeval. Hetkel prognoosivad analüütikud 228 tuhande töökoha loomist väljaspool põllumajandussektorit, mis oleks mõnevõrra vähem kui 280 tuhat töökohta mais.
Järgmise nädala tähtsamad majandusuudised:
Esmaspäev, 29. juuni
- Hispaania jaemüük (mai): prognoositakse 3,4% kasvu võrreldes aastatagusega (aprillis 4,0%)
- Saksamaa inflatsioon (juuni esmane näit): hinnatõusu aeglustumine 0,2pp võrra 0,5% peale
- USA majade pooleliolevad müügitehingud (mai): 1,2% MoM kasv pärast 3,4% tõusu aprillis
- USA Dallas FEDi töötleva tööstuse küsitlus (juuni): -16,0 punkti vs -20,8 mais
Teisipäev, 30. juuni
- Eurotsooni töötuse määr (mai): püsib 11,1% peal
- Eurotsooni inflatsioon (juuni): toitu ja energiat arvestamata 0,8% (mais 0,9%)
- Prantsusmaa tarbijate kulutused (mai): -0,2% MoM langus pärast 0,1% kasvu aprillis (YoY 1,4%)
- Saksamaa jaemüük (mai): püsib muutumatuna võrreldes apriiliga, aastatagusega võrreldes +2,8%
- Saksamaa töötute arvu muutus (juuni): oodatakse -5K langust (mais -6K), töötuse määr püsib 6,4% peal
- USA S&P Case-Shilleri majade hinnaindeks (aprill): hinnatõusu kiirenemine 5,04% pealt 5,25% peale
- USA Chicago töötleva tööstuse PMI (juuni): 50,0 vs 46,2 punkti mais
- USA tarbijate kindlustunde indeks (juuni): 96,7 punkti vs 95,4 punkti mais
Kolmapäev, 1. juuli
- Hiina töötleva tööstuse ametlik PMI (juuni): 50,4 vs 50,2 mais
- Eurotsooni töötleva tööstuse PMI (juuni lõplik): sama, mis esialgne ehk 52,5 punkti (14 kuu kõrgeim tase)
- Suurbritannia töötleva tööstuse PMI (juuni): 52,5 vs 52,0 mais
- USA ADP tööturu küsitlus (juuni): 211 tuhat uut töökohta erasektoris, veidi rohkem kui 201 tuhat maikuus
- USA töötleva tööstuse ISM (juuni): 53,1 vs 52,8 mais
Neljapäev, 2. juuli
- Rootsi keskpanga intressimäära otsus: püsib -0,25% peal
- USA tööturu raport (juuni): 228 tuhat uut töökohta vs 280 tuhat mais, töötuse määr langeb 0,1pp võrra 5,4% peale
- USA möödunud nädala esmased töötu abiraha taotlused: 270 tuhat vs 271 tuhat nädal varem
- USA tehaste tellimused (mai): -0,5% kuine langus pärast -0,4% vähenemist aprillis
Reede, 3. juuli
- Eurotsooni teenindussektori PMI (juuni lõplik): sama, mis esialgne ehk 54,4 punkti
- Eurotsooni jaemüük (mai): 0,1% MoM kasv pärast 0,7% tõusu aprillis (YoY 2,2%)
- Suurbritannia teenindussektori PMI (juuni): 57,5 vs 56,5 mais
- USA väärtpaberiturud on iseseisvuspäeva eel suletud
Tweet
