Ettevõtete põud USA börsil

Shutterstock

Majandusteoorias on aktsiaturu suurust peetud riigi finantsarengu mõõdupuuks. Alates 1996. aastast on USA börsil kaubeldavate ettevõtete arv elaniku kohta langenud ja selle järgi on USA finantsiliselt vähem arenenud kui 1996. või isegi 1975. aastal. Kui 1996. aastal leidus ühe elaniku kohta 30 börsiettevõtet, siis 2012. aastal oli see näitaja 13 ettevõtet. 1989. aastal ilmunud teadusartiklis ujus aga Michael Jensen sellele arvamusele vastuvoolu ning leidis, et börsil kaubeldava ettevõtte vorm on ennast ammendanud. Seda põhjusel, et avalike ettevõtete omanike ja juhtide huvide konfliktid muudavad sellised ettevõtted ebaefektiivseteks. Jensen arvas, et private equity investoritega niivõrd suuri konflikte ei teki.

Allolev graafik näitab, et börsil noteeritud ettevõtete arv USAs tegi oma tipu 1996. aastal, mil investoril oli võimalus osta 7322 ettevõtte aktsiaid. Praegu on valikuvõimalus aga ligi poole väiksem ehk turul kaubeldavate ettevõtete arv on kahanenud 3700 peale. Ühtlasi on see 1000 võrra väiksem näitaja kui graafiku alguspunktis 1975. aastal. Väiksema arvu taga on kaks tegurit – kõrge noteeringute tühistamise arv, mis moodustab ca 46% langusest ning uute tulijate puudus, mis annab ülejäänud 54% langusest.

Allikas: Political Calculations

Ühe teise andmebaasi alusel oli USA turgudel 1996. aastal 8025 ettevõtet ning 2012. aastaks oli see näitaja kukkunud 4101 peale. Mujal maailmas aga kasvas börsil noteeritud ettevõtete arv sellel perioodil 30 734 pealt 39 427 peale. Ehk samal ajal kui USAs vähenes börsil kaubeldavate ettevõtete arv 49%, tõusis see teistes riikides 28%.

Teadlased uurisid erinevaid põhjusi, mis võisid sellise kontrasti esile kutsuda. Üheks võimaluseks peeti lihtsalt firmade üldarvu kahanemist terves majanduses või vähenemist uute firmade loomises. Tegelikkuses aga ettevõtete üldarv isegi kasvas. Ka idufirmade ning börsil noteeritud ettevõtete vahekord muutus märgatavalt 1996. aastal. Kui see suhe oleks samaks jäänud mis toona, oleks börsile pidanud lisanduma 9000 ettevõtet rohkem kui tegelikult tuli. Seega ei peitu börsifirmade vähenemise taga väiksem ettevõtete arv või idufirmade arvu kahanemine. Ka ei leitud süüd mõne sektori ärakukkumisel, sest börsifirmade arv 49 vaadeldud sektoris vaid ühes ei langenud.

Üsna palju on rõhutatud karmimate regulatsioonide mõju nagu SOX (Sarbanes-Oxley) ja Reg FD (Regulation Fair Disclosure) rakendamist, mis võisid uusi ettevõtteid heidutada turgudele tulemast või olemasolevaid eemale peletada. Uurijate sõnul aga ei mängi seadusemuudatused börsiettevõtete vähenemises olulist rolli, sest langustrend oli juba enne nende regulatsioonide vastuvõtmist käimas.

Ülaltoodud argumendid keskenduvad peamiselt põhjustele, miks uusi tulijaid börsidel vähemaks võis jääda, kuid nagu mainitud, siis madala börsil kaubeldavate ettevõtete arvule on sisuliselt sama suur mõju olnud ka börsilt lahkujatel. Lahkumise põhjused jaotatakse kolme gruppi: ülevõtmised ja ühinemised (M&A), sunnitud lahkumine, vabatahtlik lahkumine.

Viimane neist teguritest lükatakse koheselt ümber, sest vabatahtlikult börsilt lahkunud ettevõtete arv on lihtsalt liiga väike. Küll aga täheldati, et pärast 1996. aastat esines väga palju börsilt lahkumisi ühinemiste ja ülevõtmiste tõttu ja seda nii USA ajaloolises kontekstis kui ka võrreldes teiste riikidega. Autorid uurisid, kas põhjuseks võis olla peagi börsilt lahkuma pidanud ettevõtete äraostmine, kuid leidsid, et see oletus ei kehti. Perioodil 1997-2012 lahkus USA börsidelt 8327 ettevõtet, nendest 4957 M&A tõttu. Kui ühinemiste ja ülevõtmiste tõttu lahkujate osakaal oleks püsinud varasemal tasemel, oleks pidanud lahkujate arv olema 1655 võrra väiksem.

Seega näib, et üheks oluliseks teguriks väheste börsiettevõtete taga on suurenenud ülevõtmiste arv. Siiski leiavad autorid, et USA börsidel on teiste riikidega võrreldes 5000 ettevõtet vähem kui peaks ehk märkimisväärne osa börsilt puuduolevatest ettevõtetest jääb ka antud põhjusega seletamata.

Lõppude lõpuks ei suudagi autorid ühest selgitust pakkuda ning õhku jääb ka küsimus, kas suhteliselt vähenev börsiettevõtete arv USAs viitab probleemidele finantsarengus või just vastupidi, Jensenile toetudes, on tegu loomuliku evolutsiooniga, kus majandus liigub efektiivsemate ettevõtlusvormide poole.

Uuring on kättesaadav siit.