Rahasüstijad

Shutterstock

Riik toetab ettevõtlust ja majan­dust läbi erinevate struktuuride. Arengu­fondi kõrval on olemas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Kredex. Tihtilugu ei saada aru, mis vahet neil on ehk miks on loodud mitu erinevat organisatsiooni.

Igaühel oma roll

Kredex toetab ettevõtteid laenugarantiide ja -tagatistega, olles partneriks pankade­le, et muuta laenud kättesaadavamaks. Laen sobib ettevõtetele, kes tegutsevad tuntud turul või kel on olemas pikk krediidiajalugu. EAS seevastu toetab erinevaid projekte. „Aga kui me räägime ettevõtlusest, mis on uuenduslik ja turgu muutev, siis Aren­gufond loodigi selleks, et toetada neid et­tevõtteid, kes on innovaatilised ja tahavad olemasolevat turgu muuta,” sõnab Aren­gufondi juhatuse esimees Pirko Konsa. „Me ei anna ettevõtjale ainult raha, vaid aitame juhtimisnõuga ettevõtet nullist üles ehitada.”

Tema sõnul mõtlevad innovaatilised et­tevõtted globaalselt ja üritavad vallutada tervet maailma. „Kuid see eeldab head suhtevõrgustikku,” räägib Konsa toest, mida Arengufond pakub.

Arengufondi juhi sõnul on esmase in­vesteeringu eelduseks hea meeskond, kellel on suurepärane idee ja suutlikkus see teoks teha. Kui see faas on läbitud, ot­sitakse uus investor, kes aitab liikuda järgmisesse etappi. „Esimeses etapis otsi­takse äriidee ja tehakse tootest prototüüp, mis läheb müüki ja millega hakatakse turgu kompama. Aga näiteks Trans­ferwise on täna juba faasis, kus firma püüab kiirelt kasvada, vajalik toode on olemas ja eesmärk on hõivata võimali­kult suur turg võimalikult kiiresti,” selgi­tab Konsa ning lisab, et selliseid ettevõt­teid Eestist otsitaksegi. „Meie peamine eesmärk on aidata ettevõtted just sellesse järgmisesse etappi.”

Arengufond investeerib ühte ettevõt­tesse kuni kaks miljonit eurot. Samas peab iga investeeringu puhul olema kõr­val ka erainvestor, kes paigutab raha vä­hemalt 51 protsendi ulatuses. „Seega ühe ringi võib teha kohalikega, aga järgmise peaks juba tegema koos rahvusvaheliste investoritega,” räägib Konsa.

Tema sõnul loodi Arengufond selleks, et Eesti investeerimiskeskkonda elavda­da. „Siin ei tahetud tehinguid teha, sest Eestit peeti endiseks Nõukogude Liidu vabariigiks. Riskikapitalistide jaoks on äririskid niigi kõrged ja kui lisada veel tundmatu väikeriigi risk, siis polnud Ees­tisse investeeringuid oodata. Meie üles­anne oli riske maandada,” kirjeldab Kon­sa. Tänaseks on olukord paranenud, Eesti on investeerimiskeskkonnana muutunud atraktiivsemaks ning Arengufond otsib järjest rohkem uusi ja nutikaid ideid, mil­lele elu sisse puhuda.

Arengufond on riigikogu poolt asuta­tud avalik-õiguslik organisatsioon, kuhu riik paigutas omal ajal kolm protsenti rii­gile kuulunud Eesti Telekomi aktsiatest väärtusega 35 miljonit eurot. Tänaseks on tehtud 25 investeeringut ja investeeri­tud on 12 miljonit eurot.

Konsa sõnul küsitakse, et miks pole käiku läinud rohkem raha. „Alati tuleb hoida vahendeid selleks, et teha jätkuin­vesteeringuid mõnda väga heasse pro­jekti. Ilmselt läheb kolme-nelja aasta jooksul enamik neist vahendeist inves­teeringuteks ka ära,” lausub ta. Tänu edukatele tehingutele, millega Arengu­fond on oma osaluse ettevõtetes maha müünud, ületab fondi väärtus hetkel rii­gi investeeringu.

Tuleb riske võtta

Konsa sõnul tegeleb Arengufond projek­tidega, mis tõotavad kiiret kasvu ja mille eesmärk on maailma muuta. Tema hinnangul on Eestis tehnoloogia alal tegutsemas 300–350 idufirmat, kelle areng on erinevates järkudes. Arengu­fond on enamiku firmadega ka kokku puutunud.

Konsa sõnul tuleb mõista, et Arengu­fond ei jaga toetusi, vaid soovib investee­ritud raha kindlasti tagasi saada. Ja kasu­miga. „Innovatiivseid projekte ei saagi rahastada toetusega,” sõnab Konsa ning selgitab, et sel moel võib riik väga hõlp­salt raha kaotada. „Oluline on toetada tu­gevaid projekte, mitte neid, mis ilma toe­tuseta ellu ei jääks.”

Arengufond toetab pigem neid, kellel on hea arusaam sellest, millist probleemi nad asuvad lahendama, ja kellel on või­mekas meeskond. „GrabCAD-i asutaja Hardi Meybaum tuli koos oma äripartne­ritega meie juurde, kaks kätt taskus, ning edukat karjääri polnud ette näidata. Mis­ki aga tekitas meie investeeringujuhtides usu, et meeskond on võimeline ideed ellu viima,” räägib Konsa.

Loomulikult pole kõik Arengufondi in­vesteeringud edukad. „Paar-kolm ettevõ­tet on sellised, mis ei õnnestu. Kui kõik õnnestuksid, siis see tähendaks, et võta­me liiga vähe riske,” tõdeb Konsa.

Arengufondi juhi sõnul pole Eestis heade ideede rahastamisega probleeme ning pigem jääb rahast ilmajäämine selle taha, et meeskonnal pole piisavalt oskusi. „Eestlastel napib kompetentsi tootearen­damises ehk teadmisi, kuidas viia toode selleni, et see müüks üle maailma. Ette­võtted saavad oma miljon eurot käivet kätte ja siis tekib klaaslagi. Oskust kümne või saja miljonini kasvada napib. Siin pole kedagi süüdistada, pole lihtsalt kogemust,“ räägib Konsa.

Ka LHV Pangal oma meetmed

Riiklike institutsioonide kõrval rahastab uuenduslikke ideid ka LHV Pank – innovaatilised ettevõtted saavad tagada laenu Euroopa Investeerimisfondi InnovFini garantii abil, mille suuruseks on 50 protsenti laenusummast.

Kontakt Euroopa Investeerimisfondiga sai alguse mõned aastad tagasi LHV Panga asutaja Rain Lõhmusega seotud ettevõtte LHV Capital kaudu, mis tegeles aktiivselt Euroopa Investeerimisfondilt vahendite kaasamisega. LHV Panka kutsuti osalema ettevõtete innovatsioonilaenusid tagavas InnovFini garantiiprogrammis.

Tegemist on laenude tagamise ressursiga – Euroopa Investeerimisfond annab omalt poolt laenudele 50 protsendi ulatuses garantii ning pank võtab omalt poolt kohustuse väljastada ettevõttele laen soodsama intressimääraga. Sellise laenu intressimäär on keskeltläbi poole protsendi võrra soodsam. Kulu ettevõttele on pool protsenti väljastatud garantiist ehk veerand protsenti laenusummast, mis teeb garantiiressursi kasutamise ettevõtte jaoks atraktiivseks.

Antud garantiid võiksid taotleda ettevõtted, kes investeerivad regulaarselt uutesse toodetesse või on viimase kahe aasta jooksul registreerinud kasuliku mudeli või patendi või kelle omanike hulgas on riskikapitaliste. Ettevõte võib olla tegutsenud aastaid või siis alles äsja oma tegevust alustanud. Ettevõtte kasu seisneb nii laenule vajaliku tagatise saamises kui ka laenuressursi odavamas hinnas läbi madalama intressimäära.

„Oleme levitanud infot InnovFini garantiiressursi kohta läbi EAS-i, Arengufondi, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni ja Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni ning ka ettevõtetega otse suheldes. Alustasime nimetatud  garantiiressursi pakkumist kaks kuud tagasi ja oleme hetkel projektide menetluse staadiumis. Ühtegi lepingut me veel sõlminud ei ole,” selgitab LHV Panga ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume.

„Senised taotlused on olnud vahemikus 50 000 kuni 4 miljonit eurot.” LHV Pank on Põhja-Euroopa ning Kesk- ja Ida- Euroopa riikides üks esimesi krediidiasutusi, kellega Euroopa Investeerimisfond on taolise koostöölepingu sõlminud. Kokkulepe võimaldab garantii toel anda järgneva kahe aasta jooksul innovaatilistele Eesti ettevõtetele laenu kokku 40 miljoni euro ulatuses. „Võib arvata, et Euroopa Investeerimisfondil on huvi toetada innovaatilisi ettevõtteid ka peale kaheaastase perioodi lõppu, seega on enam kui tõenäoline, et programmiga jätkatakse, kuid siis juba veidi muudetud tingimustel,” lisab Nuume. „Pankade huvi laenu anda on suur, hoiuste mahud kasvavad ja laenude intressimäärad on madala Euribori tõttu rekordmadalad. Täna on laenusaamiseks väga head võimalused. LHV püüab siinkohal olla aktiivne ja hea partner oma klientidele. Samas ei pea laenusaamiseks olema LHV klient. Võtke lihtsalt meiega  hendust ning tulge ja uurige lähemalt!”

Tiit Efert

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 2/2015

Tweet