Shutterstock
Käesoleval aastal on investorid üritanud harjuda mõttega, et USA Föderaalreserv peaks ajaloolise sammuna alustama aastaid nulli lähedal hoitud intressimäära tõstmist, kuid juunikuu tööturu raport näitas, et vajalikud tingimused ei pruugi selleks veel piisavalt küpsed olla.
Kuigi esimese hooga peale vaadates ei saa kurta, et väljaspool põllumajandussektorit loodi Ühendriikides eelmisel kuul 223 tuhat uut töökohta, mida oli rohkem kui keskmiselt aasta esimese viie kuu jooksul (205,4 tuhat), mõjus negatiivse foonina viimase kahe kuu numbri allapoole revideerimine 60 tuhande võrra, jättes nõnda töökohtade loome arvatust tagasihoidlikumaks.
Töötuse määr langes 5,5% pealt 5,3% peale paraku valedel põhjustel, sest tööjõus osalemise määr alanes juunis 62,9% pealt 62,2% peale (madalaim alates 1977.a oktoobrist). Viimane näitab, kui suur on tööga hõivatud ning tööd aktiivselt otsivate inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast. Kasvavas majanduses oleks mõistlik eeldada, et töötuse määr kahaneb kuna tööotsijad leiavad endale töökoha, aga juunis näiteks vähenes nii tööga hõivatute arv (56 tuhande võrra) kui ka ka töötute arv (375 tuhande võrra), st et 431 tuhat inimest lahkus tööturult. Tööealine elanikkond suurenes aga samal ajal 208 tuhande inimese võrra.
Majanduskriisi ajal ning sellele järgnenud aastatel loobusid paljud tööotsingutest, kuna nad ei suutnud töökohta leida või keskendusid hariduse omandamisele. Osaliselt seetõttu ning osaliselt ka demograafilistest põhjustest tulenevalt (beebibuumi põlvkonna pensionile jäämine) on tööjõus osalemise määr aastaid allapoole liikunud ning kuna tööotsingutele käega lüües ei loeta inimest töötuks, langes töötuse määr kohati valel põhjusel. Juuni seisuga oli Ühendriikides 6,56 miljonit inimest, kellel puudus töökoht, kuid kes sooviks leiba teenida.
Ühe kuu numbrite põhjal ei maksa midagi põhjapanevat siiski järeldada ning seda võib välja lugeda ka president Obama nõuniku Betsey Stevensoni analüüsist, kust ta nendib, et tööjõus osalemise määra ja töötuse langus võis juunis olla tingitud erakorralistest teguritest, mis on seotud küsitluse ajastamisega ning mõlemad näitajad võivad seetõttu juulis tagasi eelneva kuu tasemete juurde liikuda.
Tööjõus osalemise määr (valge, %) ja töötuse määr (oranž, %)
Allikas: Bloomberg
Töötuse määra languse kõrval on tarbimise seisukohast ühe võtmetähendusega komponendi taastumine siiski puudu olnud, milleks on palgakasv. Alates 2010.a on tunnipalga nominaalne aastane kasv Ühendriikides jäänud kahe protsendi juurde, kuid juba pikemat aga usutakse, et on vaid aja küsimus, mil vajalike töökäte leidmine muutub raskemaks ning ettevõtted seisavad silmitsi palgasurvega.
Juuni tõi taas pettumustvalimistava arengu, kui kuises võrdluses püsis palgakasv muutumatuna, jäädes alla analüütikute 0,2% ootusele. Ka siin võib põhjus olla peidetud küsitluse ajastuses, kuna viimast viiakse läbi 12. kuupäevaga nädalal, moonutades juunis nõnda inimeste vastuseid, kelle töötasu laekub kahes osas (nädal lõppes 14. juuniga, palgamakse esimene osa laekus aga 15. kuupäeval). Aastatagusega võrreldes aeglustus palgakasv juunis 2,3% pealt 2,0% peale, mis peaks siiski näitama, et suurenevast palgasurvest on veel vara rääkida.
Keskmise tunnipalga aastane kasv (valge, %) ja inflatsioon ilma toidu ja energiata (oranž, %)
Allikas: Bloomberg
FEDi silmis on palgakasv oluline, kuna potentsiaalselt võib kõrgem töötasu viia suurema tarbimiseni ning seeläbi juhtida ka inflatsiooni keskpanga sihitud 2%le lähemale. Kuna rahapoliitika mõjutab majandust viitega, ütles FEDi asepresident Stanley Fischer 30. juuni kõnes, et keskpank ei peaks ootama rahapoliitika normaliseerimiseks eesmärkide täitumist. Samas tõdes ta ka võimalikke riske, kui intressimäära hakatakse liialt vara kergitama.
Maikuus oli USA tarbijahinnaindeksi tõus energiahindade languse tõttu nullilähedane ning tuuminflatsioon (energiat ning toitu arvestamata) aeglustus tagasi 1,2% peale, lubades FEDil hoida rahakraane lahtises asendis. Juunikuu tööturu raporti kahjuks võis mängida mitmeid statistilisi faktoreid, millest tulenevalt jälgitakse juuli ja augusti numbreid selle võrra terasemalt, kuid hetkel puuduv palgasurve ning mitmekümne aasta madalaim tööjõus osalemise määr räägivad pigem selle argumendi kasuks, et FEDil ei pruugi septembris olla piisavalt põhjuseid intressimäära tõstmiseks. Seda eriti olukorras, kus Kreeka ümber toimuv võib avaldada negatiivset mõju ka Ühendriikide majandusele läbi tugevama dollari, mis muudab riigi eksporti kallimaks ning toob läbi imporditavate kaupade ja teenuste sisse deflatsioonilist survet.
Tweet
