www.wtmtravel.com
Lähis-Idas on finantsmaailma jaoks puhumas jõulised uued tuuled ning sel aastal on tulnud juba mitu pikaajaliselt positiivset ja olulist sündmust. Kui selle aasta 15. juunil avas Saudi Araabia oma börsi suurtele institutsioonidele otseinvesteeringute tegemiseks (Saudi Araabia börs on 85 korda suurem kui kolme Balti riigi börsid kokku), siis 14. juulil jõudis Iraan pärast ligi 2 aastat kestnud läbirääkimisi lääneriikidega oma tuumaprogrammis kokkuleppele. Läbimurre Iraani ja läänemaailma riikide suhetes saab olema positiivse mõjuga kogu Lähis-Ida regioonile.
Iraan on suur riik - riigi pindala on 1,65 miljonit ruutkilomeetrit, millega paigutub ta pindalalt maailma suuruselt 18. riigiks (Eestist 36 korda suurem) ja oma ligi 80 miljoni inimesega rahvaarvult suuruselt 17. riigiks maailmas. Rahvastik on väga noor, 2/3 on nooremad kui 30 aastat. 98% rahvastikust on moslemid, kuid kui näiteks Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides, Kataris, Kuveidis, Omaanis on selgelt ülekaalus sunniidi moslemid, siis Iraanis on sunniite vaid 9% ning riigis on 89%ga enamuses šiiidid – see on põhjustanud usulist vastasseisu ja konflikte naaberriikidega. Riigi pealinnas Teheranis ja selle eeslinnades elab kokku üle 14 miljoni inimese, kuid kuna Teheran asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, on korduvalt olnud jutte pealinna võimalikust ümberkolimisest. Iraan on Lähis-Ida kohta ebatavaliselt palju elektroniseeritud - kümnest täiskasvanust seitsmel on Iraanis taskus deebetkaart vs näiteks ainult üks kümnest Egiptuses.
Ajalugu
Iraani ajalugu on väga pikk ja värvikirev - ajalooliselt tuntakse Iraani alasid kui Pärsiat (riigikeeleks ongi pärsia keel) ning riigi territooriumilt on leitud inimasulaid, mis ulatuvad tagasi kuni 4000 aastat enne Kristust. Aga vaatame siinkohal vaid Iraani lähemat ajalugu. 1979. aasta Iraani revolutsiooniga - kui Teherani tänavatel protestis üle miljoni inimese - muutus ajatolla Ruhallah Khomeini, kes oli elanud Prantsusmaal eksiilis alates 1964. aastast, võimuletulemise järel Iraani riik usklikumaks ja konservatiivsemaks. 1979. aasta 1. aprillil kuulutas Khomeini riigis läbi viidud referendumi järel, et Iraan on varasema absoluutse monarhia asemel nüüdsest islamivabariik. Selle tulemusena eemaldati haritlased olulistelt ametipositsioonidelt ning riik võttis selge suuna konservatiivsete ja usklike islami ühiskonnaväärtuste poole. Iraani moderniseeruv kapitalistlik majandus vahetati kiiresti välja populistlike islami majandus- ja poliitiliste põhimõtete vastu. Paljud tööstusharud riigistati, seadused ja koolivõrk usustati. Läänemaailma kultuurimõjutused keelustati, kui näiteks 70ndatel võis Iraani tänavatel näha naisi kleitides ja peeti missivõistlusi, siis revolutsiooni järel kadus see nähtus kiiresti.
Iraani 1971. aasta missivõistluse 20 finalisti (allikas: Pars Times)
Iraani naised 2015. aastal (allikas: The Muslim Times)
Läänevastane meelsus levis kulutulena ning läänes haritud riigi eliit põgenes riigist. 1979. aasta novembris toimus USA saatkonna hõivamine Teheranis, mille sündmustest tehti 2012. aastal maailmakuulus „Argo“ nimeline film, mis võitis 3 Oscarit, kaasa arvatud parima filmi kategoorias. Iraani-USA suhted muutusid kiiresti väga vaenulikuks ning on vaikselt soojenema hakanud alles 2014-2015. aastal ligi 2 aastat kestnud tuumaläbirääkimiste käigus pärast mõõdukamate vaadetega Hassan Rouhani Iraani presidendiks valimist 2013. aasta juunis. 14. juulil saavutatud kokkuleppe tulemusena allutatakse Iraani tuumaprogramm rahvusvahelise range järelvalve alla enam kui aastakümneks ning vastutasuks hakatakse järk järgult tühistama Iraani majandust aastaid räsinud sanktsioone (nt Iraani riaal on sanktsioonide tulemusel 5 aastaga kaotanud 2/3 oma väärtusest USA dollari vastu). Saavutatud kokkulepe on pikaajaliselt positiivne samm kogu Lähis-Ida regioonile geopoliitiliste pingete vähendamisel, lisaks loovad Iraani ligi 80 miljonit tarbijat uusi kasvuvõimalusi paljude regionaalsete ettevõtjate jaoks.
Kaubandus
Iraani tuntuimateks kaubandusartikliteks on gaas ja nafta - Iraan omab ca 18% maailma gaasi- ja 10% naftareservidest. Kuid mitte ainult. Domineerivat turuosa hoitakse maailmas näiteks safranis (90%) ja pistaatsiapähklites (50%). Iraan on maailma suurim kaaviari tootja ja granaatõunte kasvataja, maailma suuruselt 2. tootja datlites, 3. viigimarjades ja kirssides, 4. kohal õuntes ja pähklites, 7. viinamarjades ja apelsinides ning suuruselt 12. tootja nisus.
Iraanil on oluline roll Araabiamaailma kaubanduses, eriti tihedad sidemed on Iraanil Araabia Ühendemiraatidega, kust pärineb üle kolmandiku riiki imporditavast kaubast. Kuna Araabia Ühendemiraadid mängivad oma suurte sadamatega regionaalse konsolideerija ja vahendaja rolli, siis on ühed suurimad võitjaid Iraani majandust pikki aastaid räsinud sanktsioonide kaotamisest just nemad.
Allikas: EFG Hermes
Turism
Iraanil on väga suur potentsiaal ka turismi valdkonnas, kuna riigis asub väga palju kultuuri- ja usumälestisi (kokku on Iraanis 17 UNESCO maailmapärandi vaatamisväärsust, 15 objekti on veel n-ö ootejärjekorras, kuna aastas saab nimistusse lisada vaid 1 koha korraga) ning riigi ulatuslik geograafia pakub väga vaheldusrikkaid vaateid. Iraani 2025. aasta visiooniprogramm näeb ette väga suuri investeeringuid turismisektorisse ning eesmärgiks on saavutada 20 miljoni turisti aastane külaskäik - täna on see number 5 miljoni juures. Järgmise 10 aastaga on plaanis juurde ehitada 400 uut nelja- ja viietärni hotelli.
Kõige populaarsem spordiala Iraanis on jalgpall – MMi lõppvõistlusele on Iraan jõudnud kogunisti kolmel korral ning Teheranis asub Azadi nimeline Lääne-Aasia suurim jalgpallistaadion, mahutades ligi 100 000 inimest. Seetõttu on Iraan olnud ka üks neist riikidest, kes loodab, et 2022. aasta jalgpalli MMi korraldusmaaks valitud naaberriik Katar sellest õigusest ilma ei jääks ja esimest korda ajaloos toimuks jalgpalli MM ikkagi Lähis-Idas.
Investeerimine
Iraani on olnud rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu sisuliselt võimatu investeerida. Lisaks on olnud äärmiselt keeruline kord sinna investeeritud raha sealt tagasi tuua. Kui rahvusvahelised sanktsioonid tühistatakse, hakkab olukord selles vallas vaikselt muutuma, kuid tavainvestoritele sealsele börsile investeeringute tegemise võimaluse tekkimine võtab tõenäoliselt veel palju aega. Iraani börsi turukapitalisatsioon on ca €125 miljardit – suuruselt võrdväärne näiteks Katariga –, suure osa börsist moodustavad energia-, holding- ja finantsettevõtted.
Üks lihtsamaid meetodeid Iraani n-ö maailma majandusse tagasitulemisest kasu lõigata, on investeerida Iraani naaberriikidesse, kes väga suure turu avanemisest oluliselt võidavad. Näiteks Araabia Ühendemiraatide Dubai on olnud ajalooliselt iraanlaste eelistatuim paik, kus endale kinnisvara soetada ja puhkusel käies raha kulutada, samuti on Dubai sadamad suured kaubavoo vahendajad Iraani. LHV Pärsia Lahe Fond on investeerinud Lähis-Ida koostöönõukogu (GCC) riikide – Araabia Ühendemiraadid, Katar, Saudi Araabia, Kuveit, Omaan ja Bahrein – börsiettevõtetesse juba alates 2008. aastast.
Joel Kukemelk
LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht
LHV Pärsia Lahe Fond investeerib Araabia Ühendemiraatide, Katari, Saudi Araabia, Omaani, Kuveidi ja Bahreini börsil noteeritud ettevõtetesse. Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena. Tutvu SEF - LHV Persian Gulf Fund prospekti ja lihtsustatud prospektiga ning küsi lisainfot.
Tweet
