Shutterstock
Pensioniks raha kõrvale panna on noores eas viimane asi, millele mõeldakse, kuid juba esimesest palgast alates väikeste summade investeerimine võib olla Sinu elu üks tähtsamaid finantsotsuseid.
Paraku on seda tihti lihtsam öelda, kui teha, kuna peamisteks takistavateks teguriteks võivad olla tööturu tingimused ning suured väljaminekud (liisingud, laenumaksed, pereliikmete ülalpidamine jne), mis jätavad kuu lõpuks rahakoti tühjaks. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2015.a juunikuu uuringu andmetel ütles 52% peredest, et suudavad ots-otsaga kokku tulla ning vaid 40% peredest hindas oma finantsseisu piisavalt heaks, et kulutuste kõrvalt säästa.
Oma abikäe ulatab riik koos fondivalitsejate ning kindlustusseltsidega, kes aitavad teise ja kolmanda pensionisambaga meil hoolitseda selle eest, et kui kunagi töötamise lõpetame, lubaks finantsseis muretut pensionipõlve nautima jääda.
Pensionisambad
Esimeses kvartalis oli statistikaameti kohaselt keskmine vanaduspension 349,5 eurot kuus. Mõelge korraks olukorrale, kus peaksite jääma pensionile, kaotama oma praeguse palga ning sõltuma ainult sellest 349,5 eurost kuus. Isegi kui eeldada, et inimene on laenu-, liisingu ja üürimaksetest selleks hetkeks vaba, on see summa väga väike, et muretult ära elada, rääkimata aastas ühe reisi lubamisest.
Üle kümne aasta tagasi loodi vanaduspensionile ehk esimesele sambale juurde teine ja kolmas sammas, tänu millele kasvab oluliselt inimese enda panus pensioni kogumisel. Süsteem on teise samba puhul lihtne. Iga kuu liigub Sinu brutopalgast 2% automaatselt pensionifondi ning riik lisab sellele sotsiaalmaksu arvelt 4%. Ehk kui Sinu brutopalk on 1000 eurot, paned iga kuu koos riigiga enda tuleviku kindlustamiseks kõrvale 60 eurot. Mida kõrgemaks Sinu töötasu aja jooksul muutub, seda suurem on panus kogumispensionisse.
Pensionifondid lisavad kasvu
Eesti turul tegutseb viis fondivalitsejat, kes soovivad seda 60 eurot kasvatada, pakkudes erinevate riskidega pensionifonde. Lihtsustatult on need pensionit koguvate inimeste ühised rahakohvrid, mida fondijuhid vastavalt oma nägemusele ja strateegiale paigutavad edasi aktsiatesse, võlakirjadesse ja kinnisvarasse, et pension kasvaks aja jooksul veelgi suuremaks. Tänu sellele ei suurene pensioniks kogutav raha iga kuu ainult 60 euro võrra, vaid pensionifond aitab seda finantsturgudel täiendavalt kasvatada.
Isegi mõni protsent lisatootlust aastas võib mitmekümne aasta peale summat märkimisväärselt suurendada ning olla vastuseks küsimusele kui head elu me saame kunagi pensionile jäädes endale lubada. Näiteks kui me paneme pensioniks iga kuu niisama 60 eurot kõrvale, on meil 30 aasta pärast sukasääres 21600 eurot. Kui aga investeerime iga kuu need 60 eurot pensionifondi, mille vara kasvab aastas keskmiselt 3%, siis pension kasvab lisatootluse abil 30 aastaga ligikaudu 35 tuhande euroni. Kui tootlus on 5% aastas, kasvaks summa ligikaudu 50 tuhande euroni.
Mida varem seda parem
Pensionisäästudele hakatakse tihti mõtlema siis, kui on juba liiga hilja. Esmalt kogutakse raha autoks, seejärel on vaja eluaseme jaoks sissemakse teha ning lisaks kipub elu üllatama veel igasuguste kulutustega, mis lükkavad pensionipõlve kindlustamise alustamist neljakümnendatesse eluaastatesse või isegi hilisemasse perioodi.
Kuna teine sammas on alates 1983. aastast sündinud inimestele kohustuslik ning kutsutakse ellu siis kui inimene saab 18-aastaseks, alustatakse süsteemiga liitudes pensioni kogumist väga varakult, mis annab pikas perspektiivis märkimisväärse eelise.
Seda, kui oluline on investeerimisperioodi pikkus võib illustreerida näitega, kus Martin hakkas 25aastaselt panema iga kuu 50 eurot fondi, mille keskmine aastane tootlus oli 5%. Ta jätkas seda kuni 65. eluaastani, olles fondi paigutanud selle perioodi peale kokku 24 000 eurot oma raha aga tänu fondi tootlusele kasvas summa kokku ligikaudu 77 tuhande euroni. Andres alustas investeerimist 15 aastat hiljem ehk 40 aastaselt ning tegi samuti 50euroseid makseid identse 5% tootlusega fondi aga lühema perioodi tõttu jõudis tema investeering kasvada kokku vaid ligikaudu 30 tuhande euroni. Mida varem teed investeerimisega algust, seda suurema panuse annab tootlus sinu pensioniinvesteeringule.
Et vanaduspõlve paremini kindlustada, peaks igakuiselt säästma rohkem kui praeguse kogumispensioniga ette nähtud 6% brutopalgast. Kui Sinu valmisolek säästa ja investeerida pensioniks on suurem, annab võimaluse selleks täiendav kogumispension ehk III sammas.
Omaltpoolt motiveerib riik maksusoodustustega, tagastades kevadel Sulle III sambasse investeeritud summalt tulumaksu, kui sissemaksed jäävad aastas alla 6000 euro või 15% brutosissetulekust. Tulumaksusoodustused rakenduvad ka siis, kui soovid raha kasutada alles pärast 55-aastaseks saamist.
Kui küsida, mis on jõukuse valem, siis tegelikult on see lihtne: kuluta vähem kui sa teenid ning investeeri säästetud summa. Pensionisüsteemi teine sammas aitab seda harjumust juurutada, kuid alati on hea ka iseseisvalt täiendav panus anda, et elukvaliteedi langus oleks pensionieas võimalikult väike.
Artikkel limus 18. juulil ajalehes День за Днём (link)
Tweet
