Shutterstock
Tulenevalt Euroopa pikast majanduslikust madalseisust ei ole ka transpordi infrastruktuuri sektor olnud mõnda aega väga atraktiivne investeerimiskoht, kuid viimastel aastatel on taas märgata sektori elavnemist. Majanduskeskkonna väljavaate paranemine on toonud kaasa liikluse sagenemise, mis kajastub tasuliste teede opereerijate käibe kasvus.
Transpordi infrastruktuuri sektorit iseloomustavad riigipoolsed regulatsioonid ning tsüklilisus. Liikluse sagedus tasulistel teedel on tugevas sõltuvuses makromajandusliku olukorraga, mistõttu on SKP kasv ka üheks peamiseks indikaatoriks tasuliste teede opereerijate käibe prognoosimisel. Euroopa majanduse kasvuprognoosid on pikalt olnud tagasihoidlikud, kuid lähitulevikus võib oodata mõningast kasvu taastumist. IMF-i prognooside kohaselt oodatakse eurotsoonis 2015. aastal 1,5% ja 2016. aastal 1,7% SKP kasvu, mistõttu võib eeldada ka liiklussageduse tõusu. Sellele aitab lisaks kaasa odavnenud kütus.
Allikas: IMF
Tasuliste teede tollitariifide hinnastamisel on üheks komponendiks inflatsioon, mille ulatuses on lubatud tollitariifi tõsta. Kui 2015. aasta alguses oli inflatsiooniootus 0,1%, millega fikseeriti ka 2015. aasta tariifid, siis 2016. aastaks on eurotsoonis oodata 1,0% inflatsiooni, mis seab optimistlikuma vaate teede opereerijate käivete kasvule.
Sektori väljavaadet toetab ka Public-Private-Partnership (PPP) lepingute taastuv kasv, mis on kõige enam levinud just transpordi valdkonnas. PPP lepingutega volitab valitsus infrastruktuuriprojektide ehituse, finantseerimise, opereerimise ja hooldamise erasektori ettevõtete kätte. Pingelise eelarvepoliitika tõttu on Euroopa riikide valitsused hakanud üha rohkem rakendama PPP lepinguid, et hoida ära riigieelarve defitsiiti ning toetada efektiivset ja kvaliteedile suunatud infrastruktuuriehitiste rajamist, mida võimaldab pakkuda erasektor. PPP lepingute maht 2014. aastal oli 18,7 miljardit eurot, millest 11,8 miljardi euro väärtuses moodustasid transpordi valdkonna projektid. Lepingute arv 2014. aastal ei küündinud majandusõitsengu aegsele 2006. aasta tasemele, kuid näitab taastumistrendi. Infrastruktuuri projektide toetamiseks on Euroopa Liit tulnud välja uue struktuurifondiga, mille eesmärk on kaasata nii avalikku kui ka erasektorit. Fond on planeeritud perioodiks 2015–2017 mahus 300 miljardit eurot.
Allikas: EPEC (Infrastruktuuri PPP lepingud EU 28, Türgi ja Lääne-Balkani riikides)
Euroopas on tasuliste teede opereerimise valdkonnas juhtival positsioonil eelkõige Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia ettevõtted, mis tuleneb nende pikaajalisest kogemusest PPP lepingute valdkonnas. Näitena võib välja tuua Abertisi ja Atlantia.
Abertis kuulub juhtivate tasuliste teede opereerijate hulka ning omab arvestatavat turupositsiooni maapealse ja satelliitside valdkonnas. Ettevõte tegutseb 12 erinevas riigis ja pakub tööd 16 500 töötajale. Abertisi koduturuks on Hispaania, kust genereeritakse 38% kogu ettevõtte käibest. Suurimateks turgudeks on veel lisaks Prantsusmaa ja Brasiilia.
Atlantia on Itaalia infrastruktuuri ettevõte, mille põhitegevuseks on kiirteede opereerimine Itaalias, Brasiilias, Tšiilis, Indias ja Poolas. Ettevõte on Euroopas juhtival positsioonil elektrooniliste tollisüsteemide alal. Alates 2013. aastast tegeleb ettevõte ka lennujaamade opereerimisega Itaalias.
Mõlema ettevõtte puhul on turukapitalisatsioon 14 miljardi eurot ning käive küündib 5 miljardi euroni. Kuna tegemist on tugevalt tsüklilise valdkonnaga ning liiklejate arv teedel kasvab samas tempos SKP-ga, on teede opereerijate käive tugevalt mõjutatud liikluse sagedusest. Nii finantskriisi perioodil 2007-2009 kui ka Euroopa fiskaalkriisi ajal 2012. aastal liiklejate arv vähenes. Seejuures 2012. aastal oli märgata drastilist langust - liiklussagedus Abertisi puhul langes 4,7% ning Atlantia puhul 7,5%. Liikluse vähenemise tõttu on ka käive mõnevõrra langenud või suudetud hoida muude tegevustega samal tasemel. Kuid positiivse märgina on viimastel aastatel olnud võimalik täheldada taas liikluse sagenemist, mille tulemusena on ka tasuliste teede opereerijate käive kasvanud. Abertisi puhul oli käibe kasv 2014. aastal 5% ning Atlantia puhul 20%. Sektori oodatav keskmine käibe kasv 2015. aastaks on 3%.
Allikas: Ettevõttevõtete majandusaasta aruanded, J.P.Morgani prognoosid
Transpordi infrastruktuuri ettevõtted tegutsevad väga kõrgete marginaalidega. Sektori ettevõtete EBITDA marginaal jääb keskmiselt vahemikku 60-70%. Abertisi puhul on EBITDA marginaal 64% ning 2015. aastaks oodatakse marginaali tõusu 66%-ni. Atlantia puhul on marginaal mõnevõrra madalam jäädes 62% juurde. Ka puhaskasumi marginaalid jäävad sektori puhul keskmiselt 10-15% vahemikku – Abertisi puhul on see 13% ning Atlantia puhul mõnevõrra kõrgem 15%.
Allikas: Ettevõtete majandusaasta aruanded, J.P.Morgani prognoosid
Kuna teede infrastruktuuri projektid on finantsiliselt mahukad, siis sektori ettevõtetele on iseloomulik kõrge võlakoormus. Euroopa suuremate ettevõtete keskmise netovõla ja EBITDA suhe jääb 3,7x juurde ehk ettevõte on võimeline oma võlga teenindama ca 4 aastaga. Atlantia puhul on kordaja keskmisest madalam (3,3x). Seevastu Abertis on Euroopas ühe kõrgema võlatasemega, mille netovõla ja EBITDA suhe jääb 4,4x juurde ning omakapitali ja varade suhe kõigest 11%. Märkimist väärib ka asjaolu, et sektori ettevõtted paistavad silma positiivse vaba rahavooga, mis suuremate ettevõtete puhul küündib 1-2 miljardi euroni. See võimaldab pingelistes konkurentsitingimustes turgu laiendada läbi ühinemiste ja ülevõtmiste, mis on ka sektori seisukohalt üheks oluliseks tuleviku trendiks.
Maarja Pärs
LHV Varahalduse analüütik
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
