Shutterstock
Viimase aasta aja jooksul aset leidnud nafta hinna järsk langus on kõige teravamalt tuntav nafta ekspordituludest sõltuvates riikides, kus tuleb silmitsi seista nii eksporditulude kui ka riigieelarve tulude vähenemisega. Võrreldes teiste riikidega on kõige keerulisemas olukorras Venetsueela,mis naftamüügi tulude vähenemise tõttu triivib maksejõuetuse suunas.
Toornafta hind on alates 2014. aasta teisest poolest odavnenud umbes 60%, mis tähendab märkimisväärset tulude vähenemist naftat eksportivate riikide jaoks. Nafta hinna languse mõju on riigiti erinev – mõju ulatusest saab ülevaate allolevalt jooniselt, kus on toodud nafta osakaal naftaeksportijatest arenevate riikide riigieelarve tuludest ning ekspordist. Nagu jooniselt näha, on nafta ekspordituludest kõige sõltuvamateks riikideks Iraak (naftatulud moodustavad 90% riigieelarve tuludest ning 100% ekspordis) ning Alžeeria (naftatulud moodustavad üle 80% eelarvetuludest ning umbes 100% ekspordist).
Allikas: IMF, WTO
Tulenevalt sellest, et nafta turuhind on palju madalam, kui naftat eksportivad riigid oma 2015. aasta eelarve tulude prognoosimisel eeldasid, peaks enamuse arenevate riikide naftaeksportijate riigieelarved sellel aastal defitsiiti jääma. Alloleval joonisel on toodud nafta hinnad, millega arenevate riikide naftaeksportijad 2015. aasta riigieelarve tasakaalustamisel arvestasid. Neist riikidest on nafta hinna langusest kõige vähem mõjutatud Kuveit, Katar ning Kasahstan, kuna nende tasakaaluhind on madalam kui teistel riikidel (Kuveidil näiteks 54 dollarit). Samas on tugevalt mõjutatud need riigid, mille tasakaaluhind on turuhinnast oluliselt kõrgemal (näiteks Venetsueela, mille eelarve tasakaalu hind ulatub märkimisväärse 160 dollarini barrelist). Võrdlusena, nafta hind (Brent) kaupleb hetkel viimase kuue aasta madalamal tasemel ehk allpool 50 dollari taset (täpsemalt 48 dollari juures).
Allikas: IMF, Fitch
Tulude märkimisväärse vähenemise korral on riikidel ka muid võimalusi eelarve tasakaalustamiseks: näiteks välisvaluuta reservide vähendamine, võlakirjade müük, varade müük ning maksude tõstmine. Seal juures on naftatootjatest märkimisväärsed välisvaluutareservid Saudi Araabial, Kuveidil, Kataril ning Araabia Ühendemiraatidel (näiteks 2014. aasta keskel ulatusid Saudi Araabia välisvaluutareservid rekordilise 746 miljardi dollarini, mis siiski hetkel on langenud juba 664 miljardi dollarini).
Naftatuludest sõltuvatest riikidest on kõige keerulisemas olukorras need, kus lisaks riigieelarvele on ka jooksevkonto defitsiidis ning majanduses üleüldiselt keeruline olukord. Kõige keerulisemas olukorras paistab hetkel olevat Lõuna-Ameerika riik Venetsueela, mis esiteks vajab eelarve tasakaalustamiseks hetkehinnast 3,5-korda kõrgemat naftahinda, teiseks ei saa riik loota suurtele välisvaluutareservidele, kolmandaks on riigi majandus väga kehvas olukorras ning neljandaks tuleb riigil sellel aastal võlausaldajatele tasuda miljardeid dollareid.
Venetsueela suurt sõltuvust naftast iseloomustab tooraine 96% osakaal riigi ekspordituludest, 40% osakaal valitsuse tuludest ning 11% osakaal SKTst. Väidetavalt vähendab ühe dollariline nafta hinna langus barrelist Venetsueela valitsuse tulusid 700 miljoni dollari võrra. Lisaks nafta müügist saadud tulude märkimisväärsele vähenemisele tuleb Venetsueelal silmitsi seista ka hüperinflatsiooni ning majanduslangusega (IMFI prognooside kohaselt on riigis sellel aastal oodata nii umbes 100% inflatsiooni, 13% tööpuudust ning 7% majanduslangust).
Venetsueela valitsuse võlg järgmise 24-aasta jooksul ulatub 128 miljardi dollarini, millest 6,5 miljardit tuleb tagasi maksta enne selle aasta lõppu (märkusena, 6,5 miljardit dollarit võlga jaguneb: 1,6 miljardit kuulub valitsusele ning 4,9 miljardit riigi naftatootjale Petroleos de Venezuela). Raha võla tagasimaksmiseks on riik saadud nii välisvaluutareservidest (2015. aasta tipust on reservid hetkel vähenenud 9 miljardi võrra ehk 15 miljardi dollarini, mis on madalaim tase alates 2003. aastast) kui ka laenu saamise teel.
Kuna väidetavalt moodustab raha vaid 15% Venetsueela reservidest ning ülejäänud hoitakse kullas, siis võib raha osakaal reservidest olla juba nulli langenud. Seda väidet tõestab Venetsueela selleaastane laenu saamine nii Hiinalt kui Jamaicalt. Hiina on Venetsueela päästjaks olnud ka minevikus – viimase kümne aasta jooksul on Hiina finantsabi Venetsueelale ulatunud 50 miljardi dollarini. Märkusena, „laen“ kahe riigi vahel toimub vormis: dollarid nafta vastu.
Kuigi OPECil on võimalus nafta hinda tootmise vähendamisega toetada, ei ole vaatamata Venetsueela palvele, seda seni tehtud. Praeguse olukorra jätkudes võib OPECi „turuosa kaitseks nafta tootmise mitte vähendamise plaan“ Venetsueelale saatuslikuks saada, kuna kardetakse riigi maksejõuetuks muutumist.
Enne Hiinalt laenu saamist oli väidetavalt 75% tõenäosus, et Venetsueela muutub 2015. aastal maksejõuetuks ning 97% tõenäosus, et see juhtub järgmise viie aasta jooksul. Hetkel hindab Moody’s riigi maksejõuetusse sattumist 2016. aastal endiselt suuremaks kui 50%.
Venetsueela 2027. aasta dollaris nomineeritud võlakirja hind on langenud 35,5 dollari peale (vt allolev graafik) 2014. aasta keskpaiga umbes 90 dollari pealt ning võlakirja tulusus on kerkinud 28,3% peale. Samal ajal on Venetsueela viie aastane maksejõuetuse vastu kindlustamise hind (CDS) kallinenud rohkem kui 30%, olles kõrgeimal tasemel alates 2008. aasta finantskriisist.
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
