Soome ettevõtete külastus

Ponsse

Eestlastele hea elukeskkonna poolest eeskujuks oleva Soome majanduse jaoks on viimased aastad olnud rasked. Majandus ei ole kasvanud juba neli aastat. Tööpuudus püsib 10 protsendi lähedal. Hetkel on Soome majandus Kreeka kõrval ainus euroala majandus, mis ei kasva. Endise peaministri Alexandr Stubbi sõnul on viimane dekaad olnud Soome jaoks kadunud kümnend. Naljaga pooleks süüdistatakse Soome probleemides nutitelefonitootjat Apple’it. Stubbi sõnul tappis iPhone Nokia ja iPad Soome paberitööstuse.

Tegelikkuses on põhjanaabri probleemid muidugi märgatavalt tõsisemad. Tööealise rahva arv kahaneb. Eakate osakaal kasvab. Valitsuse võlakoorem kerkib nagu seen pärast vihma. Erasektoris ei ole palgad kohanenud madalama tootlikkusega (palgad jätkasid tõusu ka kriisiaastatel!). Kummalisel kombel on ametiühingud välistanud palkade alandamise ka ettevaatavalt. Palgapoliitikas oleks nagu unustatud, et pikas perspektiivis peavad palgad ja tootlikkus käima käsikäes. Pärast finantskriisi on Soome tööjõukulu toodetud ühiku kohta Rootsi ja Saksamaa suhtes kallinenud 20 protsenti. Soome õnneks ei leidu Euroopas just palju riike, kes on suutnud sakslaste suhtes konkurentsivõimet parandada. (Soome strukturaalsete probleemide kohta saab pikemalt lugeda valitsuse poolt tellitud analüüsi „Strateegia Soomele”, mis on kättesaadav http://vnk.fi/julkaisu?pubid=4003.)

Paremad ajad aktsiaturul

Helsingi börsil muretsetakse pikaajaliste riskide pärast vähem. OMX Helsingi börsiindeks on viimase viie aastaga tõusnud +50%. Selle aasta tootlus on alates aasta algusest +4% (tootlused uuendatud 7. september 2015.a seisuga).

OMX Helsingi börsiindeks (koos dividendidega), allikas Bloomberg

Aktsiaturu tõusu taga on suuresti Soome eksportijad, kes sõltuvad sisemajandusest vähem. Üle pika aja on elevust hakanud tekitama ka Soome suured paberitööstused Stora Enso ja UPM-Kymmene, kes investeerivad uutesse kasvuvaldkondadesse. Stora Enso panustab suurelt kasvavasse pakendiärisse, kust täna saadakse suurem osa kasumist. UPM-Kymmene investeerib paberitootmise kõrval tselluloosi- ja bioenergiatootmisse.

Üks oluline tegur Soome eksportijate paranenud finantstulemuste taga on nõrgem euro, mis aitab tõsta ettevõtete kasumeid väljaspool euroala. Paljude eksportijate kulubaas asub Soomes, kust eksporditakse suur osa kaubast USA-sse ja Aasiasse. Mõlemas regioonis kaubeldakse reeglina dollarites, mis on euro suhtes viimase aastaga kallinenud 20 protsenti.

Huvitavad börsiettevõtteid

Soome ettevõtete olukorrast parema pildi saamiseks otsustasime mais külastada 12 Helsingi börsiettevõtet. Külaskäigu fookuse panime traditsiooniliselt tugevatele Soome metsatööstusega seotud ettevõtetele, kelle toodang moodustab olulise osa Soome ekspordist. Pärast ettevõtete esindajatega kohtumist jäi meie radarile kaks väiksemat eksportijat, kelle ärimudel paistis tugev, majandustulemused head, tööstusharu tsükliline väljavaade positiivne ja aktsia hinnatase konkurentidest madalam.

LHV investeerimismeeskonna liikmed Jani Mäenpää, Kristo Oidermaa ja Kaius Kiivramees ootamas kohtumist Cityconi peakontoris Helsingis.

Metsä Board

Paberi- ja pakendifirmadest meeldis meile enim Euroopa suurim värskest puidust papi tootja Metsä Board OYJ. Ettevõtte turuväärtus on 1,5 miljardit eurot ning klientideks sellised tuntud toidu- ja ravimifirmad nagu Unilever ja Nestle, kes vajavad kõrge kvaliteediga puhast pakkematerjali.

Sarnaselt teiste Soome paberi- ja pakendiäridega on Metsä Boardi konkurentsieelis vertikaalne integreeritus. Metsä Board omab lisaks pakendiärile osalusi tselluloositootjas Metsä Fiber ja energiaettevõttes Pohjolan Voima. Ettevõtte suuraktsionär on Metsä Group, mille omanikud on omakorda umbes 122 000 Soome metsaomanikku. Metsä Groupi kuulumine tagab Metsä Boardile papi tootmiseks vajaliku puidu ja tselluloosi kättesaadavuse.

Metsä Boardi tehased Soomes ja Rootsis töötavad täisvõimsusel ja hetkel ehitatakse ümber ettevõtte viimane paberitehas kartongitehaseks. Sellega kasvatab Metsä Board tootmisvõimsust lähiaastatel 40 protsenti. Ettevõtte aktsia kaupleb 7,2-kordse ettevõtte väärtuse ja intresside, maksude ning amortisatsioonieelse kasumikordajaga. Ettevõtte laienemisplaanide taustal on tegu soodsa hinnakordajaga.

Ponsse

Teise huvitava ettevõttena jäi meile Soome metsatööstusest silma harvesteride ja metsamasinate tootja Ponsse. Tegu on suhteliselt väikese, 400 miljoni euro suuruse turuväärtusega ettevõttega.

Ponsse saab kasu Stora Enso, UPM-Kymmene, Metsä Boardi ja teiste metsaga seotud tööstuste pakendi-, tselluloosi- ja bioenergiatootmisse tehtavatest investeeringutest, mis suurendavad metsalõikuse vajadust. Näiteks teatas hiljuti Metsä Groupi kuuluv tselluloosiäri Metsä Fiber, et teeb Soome läbi aegade suurima, 1,2 miljardi euro suuruse investeeringu, mis suurendab Soome paberipuidu nõudlust ligikaudu 10 protsenti.

Ponsse tehased töötavad samuti täisvõimsusel ja ettevõte on kõik sel aastal toodetavad harvesterid ette ära müünud. Ponsse aktsia kaupleb kaheksakordse EV/EBITDA suhtarvuga. Sarnased metsamasinate tootjad väljaspool Soomet kauplevad märgatavalt kallimate hinnakordajatega.

Ponsse harvester ja forwarder

Pigem positiivne üllatus

Kokkuvõttes olime Soome ettevõtete külastuse järel pigem positiivselt üllatunud, vähemalt metsatööstusega seotud ettevõtete osas. Hoolimata paberitööstuse allakäigust on ettevõtted suutnud laieneda uutesse valdkondadesse, nagu tselluloos, pakendid ja bioenergia. Kuigi Soome palgatasemed ei ole paljudel juhtudel kohanenud madalama tootlikkusega, aitab eksportivaid Soome tööstusettevõtteid nõrgem euro kurss, mis suurendab rahvusvahelistelt turgudelt saadavat kasumit. Meie jaoks olid Helsingi börsil huvitavad eelkõige metsatööstusega seotud ettevõtted, kes suudavad kasumeid kasvatada Soome majanduse raskest seisust hoolimata.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2015

Mikk Taras
LHV Panga portfellihaldur

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tweet