Shutterstock
Viimase kümnendi jooksul on maailmaturu naftahindade kasvu taga olnud arenevate turgude majanduskasv ja nende kütusevajaduse ulatuslik suurenemine. Üks tähtsamaid naftahinna mõjutajaid - pakkumise ja nõudluse tasakaal - on hiljaaegu järsult paigast nihkunud ning toonud endaga kaasa naftahinna kollapsi. Ühelt poolt püsivad endiselt kasvuteel naftatoodangu numbrid: võrreldes kriisieelse tasemega on naftatoodang suurenenud umbes kümnendiku võrra, ent see kasv on olnud varasemaga võrreldes küllaltki stabiilne. Nafta nõudluse poole peal on samal ajal aga aset leidnud kasvu selge aeglustumine. Näiteks tänane maailma suurim naftatarbija USA kasutab päevas 19 miljonit barrelit naftat, enne finantskriisi oli nende tarbimine oluliselt suurem - 21 miljoni barreli lähedal. Ka Lääne-Euroopa nafta tarbimine on kriisi järgselt viis aastat järjest langenud. Olukorda ei paranda ka 2012. aasta alguses alanud Hiina majanduskasvu järk-järguline aeglustumiskäik. Viimane on sättinud seisakule ka need ootused, mis uskusid nafta tarbimise jätkutrendi Aasias. Kõige selle tulemusel on tänaseks tekkinud globaalsel tasandil märkimisväärne nafta ülejääk.
Joonis 1. Maailma nafta kogunõudlus ja -pakkumine.
Allikas: International Energy Agency - Oil Market Report 2014.
Säärane ülepakkumine on kaasa toonud suureneva vajaduse pakutavate naftakoguste hoiustamisvõimaluste järele, tõstes pikki aastaid energeetikasektori liidrirolli pärast võidelnud naftaettevõtete nagu Chevron, Exxon Mobil ja Royal Dutch Shell varjust esiplaanile maailma suurimad ja seni pigem taustale heidetud naftaterminalide ja hoidlate omanikettevõtted – eesotsas Hollandi suurtegija Royal Vopaki ja mõneti väiksema VTTI-ga, Saksa päritolu Oiltanking GmbH-i, USA päritolu Kinder Morgani, NuStari ja Magellan Midstream Partners LP-ga.
Praegustes tingimustes, kus naftaturul valitseb toodangu ülejääk, on nõudlus hoiustamise järele selgelt suurenenud ning seda eriti neis piirkondades, kus naftat otseselt toodetakse. Seda võimendab veelgi alates 2014. aasta lõpust kehtiv mõneti erakordne contango olukord, kus naftafutuurid kauplevad kõrgema hinna juures, kui on nafta hetkehind. See tähendab, et nafta hoiustamine muutub mingist piirist hoiustaja jaoks kasumlikuks, sest tulevikus müüdava nafta eest on võimalik rohkem teenida kui kohesest müügist. Seetõttu on nafta nö „seismajätmine“ põhjendatav, juhul kui hoiustamiskulud ei ületa lisakasumit, mis tekib nafta müügist tänase päeva asemel millalgi tulevikus. Mida suurem erinevus nafta tänase hinna ning futuuride vahel tekib, seda enam tekib ka spekulante, kes loodavad valitsevast olukorrast kasu lõigata. See omakorda on rõõmusõnum terminaliomanikele, sest säärased kauplejad ei oma ise mahuteid ning vajavad kiiresti hoiustamisruumi – seda tihti olenemata asukohast, täites seeläbi ka suurtest kaubandusteedest kõrvalejäävad terminalid.
Kõige enam on nafta kuhjumine teemaks tõusnud USA-s, kus naftatoodang on kasvanud tohutult kiiresti, kogudes eriti hoogu alates 2013. aasta keskpaigast. Nii oli näiteks 2015. aasta märtsis võrreldes kaks aastat varasema perioodiga USA naftatootmine 28,2% kõrgemal tasemel, tarbimine samal ajal aga vaid 3,8% kõrgemal. Et naftatoodete tarbimine USA-s ületab ka veel täna endiselt toodangut, ei tekkinud toodangu kasvust tingituna koheselt suurt varude kuhjumist. Värsket toodangut tuli aga sellegipoolest enne töötlemisele saatmist hoiustada, andes USA-s terminale omavatele ettevõtetele lootust helgeks tulevikuks. Nendele lootustele tuli suur lisatugi 2014. aasta lõpus, mil USA suurimas naftahoidlas Cushingus hoitavad naftavarud hakkasid väga järsult kasvama. Äkilise tõusu peamiseks põhjuseks oli naftahinna languse tulemusel turul tekkinud contango olukord, sest just Cushingus hoitakse neid naftavarusid, mis on futuurilepingute alusvaraks. Allolev joonis kajastab turul tekkinud olukorra mõju kolme hoiustamisettevõtte aktsia liikumisele.
Joonis 2. Nafta kuhjumise mõju ettevõtte aktsiahinnale Royal Vopaki (VPK), Kinder Morgani (KMI) ja Nustari (NS) näitel (5a muutus protsentides)
Allikas: Bloomberg
Jooniselt nähtub, et 2014. aasta algusest alustavad USA päritolu ettevõtete Kinder Morgani (KMI) ja NuStari (NS) aktsiad naftatoodangu kiire kasvu tuules hoogsat ülesliikumist. Lisaindu saavad aktsiad 2014. aasta lõpust kuni 2015. aasta alguseni ehk perioodil, mil contango vallutab maailma. Samal ajal hakkab ka Vopaki (VPK) aktsia contango toel vähehaaval ärkama. Oluline on märkida, et USA ettevõtete aktsiahinna pani juba varem liikuma naftatoodangu kiire kasv - sisuliselt tähendas see, et hoiustada tuli märksa suuremaid koguseid kui varem. Vopaki esialgne kasv jäi konkurentidega võrreldes tagasihoidlikuks, kuna Vopaki mahud USA-s on piisavalt väikesed, moodustades 2014. aastal vaid 18,7% ettevõtte tuludest.
Jooniselt on aga selgelt näha ka kõigi kolme hoiustamisettevõtte aktsiahinna langemine vaadeldava perioodi lõpus. Ühelt poolt võib see olla tingitud murelikust seisust maailmamajanduses, eriti aga Hiinas, kus väheneva tarbimise oht seab küsimärgi alla ka kütuste hoiustamisvajaduse. 2014. aasta lõpust on mõnevõrra stagneerunud ka USA naftatoodangu kasv, samuti on seni jäänud Cushingu naftavarude tipuks tänavuse aasta aprilli keskpaik, sealt alates on Cushingu varud pööranud kergele langusele. Kõige selle tulemusel paistab olevat nii mõnegi investori mõtteisse kerkinud kõhklus, kas naftakuningriigi väravad avati terminalipakkujatele vaid hetkelise meeltesegaduse tulemusel ning peagi leitakse end taas üle müüri heidetuna lihtrahva seast.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
