Shutterstock
Kui 2 aastat tagasi maksis Brent naftabarrel $110 ja aasta tagasi $95, siis tänaseks on hind langenud $50 peale. Põhjuseks ülepakkumine ja võitlus turuosa pärast OPECi ja OPECi väliste liikmete vahel. Lähis-Ida naftariikide jaoks, kelle eelarve tuludest moodustavad väga suure osa energiasaaduste müük, on see kahtlemata kaasa toonud ebamugava olukorra.
Brent naftahinna graafik viimasel 10 aastal:
Allikas: Bloomberg
Ühelt poolt on ju kõik hoovad naftahinna kontrollimiseks OPECi käes, sest tootmismahu vähendamise korral kaoks turult ülepakkumine ja hinnad saaksid kiiresti tõusta. Teisalt tunnetab OPEC, et naftahinnad tõusid vahepeal liiga kiiresti liiga kõrgele, mis tõi tehnoloogiliste võimaluste arenedes turule uusi erasektori tootjaid (eelkõige USA kildanafta tootjad) ja andis kiiret hoogu alternatiivseid energiaallikaid kasutavate tehnoloogiate arenemisele (elektriautod). Pikaajalised väljavaated Lähis-Ida energiarikaste riikide jaoks on paremad, kui aeg-ajalt turul nõrgemaid tootjaid madalamate hindadega välja süüakse ja tuleviku investeeringuid energiasektorisse vähendatakse. Just seda mõju omas 2008/2009 energiahindade langus ning oleme täna nägemas 2014/2015 langusega.
Viimase IMFi raporti kohaselt on Kuveidil vaja eelarve tasakaalustamiseks $49list naftahinda, Kataril $60list, Araabia Ühendemiraatidel $74list, Saudi Araabial $87list, Omaanil $103list ning Bahreinil $127list. Kuidas Lähis-Ida energiarikkad riigid eesotsas GCC riikidega, kuhu investeerib LHV Pärsia Lahe Fond, energiahindade madalseisu üle elavad? Tegelikkuses on GCC riikidel mitmeid töövahendeid, mille vahel ajutise puudujäägi katmiseks valida. Kõige lihtsam on eelarvedefitsiite täita varasematest reservidest. Kuue GCC riigi peale kokku ulatuvad riiklike investeerimisfondide mahud üle $2 triljoni. Kui vaadata näiteks Saudi Araabia reserve, siis need on tipust langenud -10%, olles 2,5 triljoni SARi (€600 mld) juures. Samas, võrreldes näiteks 2009. aasta naftahindade languse ajal tehtud põhjaga, on tänased reservid 73% (!) ehk 1,1 triljonit SARi (€250 mld) suuremad.
Allikas: Saudi Arabian Monetary Agency
Viimastel kuudel on reservide vähenemine aeglustunud, kuna GCC riigid on pöördunud defitsiitide finantseerimiseks võlaturgudele. Kuna GCC riikide võlatasemed on väga madalad – nt Saudi Araabia, Omaani ja Kuveidi riiklik võlg on alla 10% SKPst –, annab see võimaluse vajadusel täiendavat kapitali võlaturgudelt kaasata ka pikema aja vältel.
GCC riikide võlakoormus protsendina SKPst vs teised arenevad turud:
Allikas: Citigroupi 2015. aasta augusti raport IMF andmetel
Näiteks septembri keskel kaasas Saudi Araabia võlakirjaturgudelt 20 miljardit SARi ehk ca €5 mld – 5-aastase võla eest makstakse 1,92% aastas, 7-aastase võla eest 2,34% ja 10-aastase eest 2,65%. Riigivõla aktiivsem kaasamine on viimastel kuudel oluliselt vähendanud reservide languse tempot.
Kolmandaks võimaluseks on vähendada erinevaid riiklikke subsiidiume (nt toidule, kütusele, elektrile jm) või kehtestada makse, sest suur osa klassikalistest maksudest (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, ettevõtete maksud kasumite pealt) on GCC regioonist täiesti puudu. Hiljuti teatas Araabia Ühendemiraadid, et kaotavad ära riigist kütuse subsiidiumid ning koostöös teiste GCC riikidega uuritakse pikaajalist võimalust madala, kuid üle GCC regiooni ühtse, käibemaksumäära kehtestamiseks.
Seega kuigi energiahindade langus on GCC riikide jaoks finantsilist olukorda viimaste aastatega võrreldes veidi keerulisemaks muutnud, on riigid täna võrreldamatult paremas olukorras, kui nt 2009. aastal. N-ö paks rasvakiht on vahepealse 6 aastaga veel paksemaks läinud. Aga mis saab investeerimisprojektidest, mis on kuni 2025. aastani heaks kiidetud ja küündivad kuni $1,4 triljonini? Tõenäoliselt mõned vähemolulised projektid lükkuvad veidi edasi, kuid projektide tühistamise kohta seni märke pole. Kui näiteks Saudi Araabia on teatanud, et otsib viise järgmise aasta kulude 10%liseks kärpeks, siis Katar teatas hiljuti, et ühtegi planeeritud investeeringut ümber ei vaadata ning jätkatakse varasemate plaanide kohaselt. Majanduskeskkond ise on GCC riikides jätkuvalt tugev, mida iseloomustavad tööstussektori ostujuhtide (PMI) indeksi tugevalt üle 50 punkti küündivad väärtused:
Allikas: Tradingeconomics
Allikas: Tradingeconomics
Väljaspool energiasektorit prognoosib Lähis-Ida suur analüüsimaja EFG 2015. aastaks Katarile +9,4% majanduskasvu, Kuveidile +4,5%, Saudi Araabiale +4,2%, Bahreinile +4,2%, Omaanile +4,0% ja AÜE’le +3,5%. 2016. aasta oodatavad kasvunumbrid on vastavalt +10,9%, +4,7%, +3,6%, +4,0%, +4,8% ja +4,2%.
Joel Kukemelk
LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht
LHV Pärsia Lahe Fond investeerib Araabia Ühendemiraatide, Katari, Saudi Araabia, Omaani, Kuveidi ja Bahreini börsil noteeritud ettevõtetesse. Investeerimisfondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta. Esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena. Tutvu SEF - LHV Persian Gulf Fund prospekti ja lihtsustatud prospektiga ning küsi lisainfot.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
