Shutterstock
Paljude jaoks on pensioniga seotud teemad justkui kuum kartul: mõtlen-sellele-hiljem suhtumine toitub ilmselt teadmisest, et väljamaksete saamiseni on veel aastakümneid. Sageli kurdetakse ka, et üleüldse on pensionidega seotud teemad liialt keerukalt sõnastatud, nõudes kõvasti süvenemist. Ka selleks on vaja aega võtta. Samas arvestades, et pärast 40–45 aastat kestvat tööelu algab pensioniiga, mida on keskmiselt vähemalt ühe põlvkonna jagu, võiks seenioriea elukvaliteeti puudutavad põhitõed endale aegsasti selgeks teha.
LHV ja Danske pensionifondides hoiab oma tuleviku vara iga neljas eestimaalane, kellest osa juba saab pensioni väljamakseid. Pensionikonsultantide sõnul küsivad inimesed kõige sagedamini just pensioni väljamaksete ja kogutu pärimise kohta. Populaarsuselt teine küsimus on puudutab pensioni väljamakseid: kuidas need kujunevad ning mida nende saamiseks teha tuleb?
Millal saab pensionisambast raha välja võtta ja kuidas see käib?
Kogumispensioni väljamaksetega saab arvestada vanaduspensioni ikka jõudes. Kui vanalt tekib õigus hakata pensioni saama, määrab sünniaasta. Viis, kuidas väljamaksed hakkavad toimuma, sõltub pensionifondi kogutud osakute koguväärtusest. Teisisõnu sõltuvad väljamaksete regulaarsus ja nende saamine pensionikontole kogutud summast. Väljamaksete viisi prognoosimisel on abiks selline mõiste nagu rahvapensioni määr, mille summaks on tänavu 167,40 eurot.
Pensionileping: kui kogutud on rohkem kui 50-kordne rahvapensioni määr
Valdav osa pensionikogujaist saavad oma II samba fondi kogunenud raha kätte pensionilepinguga. See tähendab, et pensionile jäädes sõlmid elukindlustusseltsiga lepingu, millega annad oma pensionifondi kogunenud raha seltsi käsutusse. Vastutasuks hakkab kindlustusselts regulaarselt pensioni maksma ja teeb seda kuni elu lõpuni. Selle lahenduse puhul on suureks plussiks võimalus leppida kokku garantiiperiood, mille pikkust saab valida pensionär ise. Kes kellele mida garanteerib? Kui peaks juhtuma, et pensionär lahkub elust enne garantiiperioodi lõppemist, saavad temale määratud pensionimakseid edasi tema pärijad ehk pensionilepingus märgitud isikud. Pensionimaksetega saavad pärijad arvestada vaid märgitud garantiiperioodi ajal. Üldjuhul on selleks 17–20 aastat. Pensioni suurus sõltub samuti mitmest asjaolust: pensionikontole kogutud summast, väljamaksete sagedusest, garantiiperioodi pikkusest ja elukindlustusseltsi enda tingimustest.
Pensionilepinguid sõlmivad praegu kolm kindlustusseltsi: Ergo Life Insurance SE Eesti filiaal, SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja Compensa Life Vienna Insurance Group.
Fondipension: kui kogutud on kuni 50-kordne rahvapensioni määr
Kui pensionikontole on kogunenud 10- kuni 50-kordne rahvapensioni määr ehk praeguse seisuga kuni 8370 eurot, saab raha hakata kasutama perioodiliste väljamaksetena pensionifondist. Selleks tuleb samuti esitada avaldus endale sobivas pangakontoris või internetipangas. Avalduses tuleb ära märkida, millise sagedusega ning kui pika perioodi jooksul soovid pensionimakseid saada. Miinimumperiood oleneb pensionäri vanusest, olles kindlaks määratud kogumispensionide seadusega. Fondipensioni puhul saab vajadusel muuta nii arvelduskontot, kuhu raha laekub, väljamaksete sagedust kui ka nende kestust. Samuti saab väljamaksed lõpetada, et alustada nendega taas siis, kui selleks on suurem vajadus. Kui lisaraha kohe vaja ei lähe, näiteks inimene jätkab tööd, tasub lasta pensionivaral edasi kasvada. Välja makstavad summad sõltuvad kogutud summast, väljamaksete perioodist ja nende sagedusest. Ühekordsed väljamaksed fondipensioni puhul pole lubatud, eraldi kokkuleppel kindlustusseltsiga on küll võimalik sõlmida ka pensionileping, kuid kohustust seda sõlmida kindlustusseltsil pole. Fondipensioni maksete puuduseks on see, et neid tehakse vaid seni, kuni pensionisaaja kontol raha jätkub. Praegu on see küll kõige levinum väljamakse liik, tulevikus aga, koos pensionikontodele kogutavate summadega, kasvab ka pensionilepinguga väljamaksete osakaal.
Kui pensionivara väärtus on vähem kui 10 rahvapensioni määra ehk praeguse seisuga vähem kui 1674 eurot, saab arvestada ühekordse pensioni väljamaksega. Pensionisaaja teeb pangale avalduse ning kuu jooksul pärast selle esitamist kantakse raha tema arvele.
Delikaatsest ehk pärimisest
Kogu vara, mida pensioni koguja on pensionifondide abil tööelu jooksul kasvatanud, on päritav. Erinevalt pensionikogujast endast, on pärijatel võimalik fondi kogunenud vara, olenemata selle väärtusest, korraga rahas välja võtta. Pärimise teel saadud pensioniraha on tulu, mille pealt tuleb riigile tasuda tulumaks. Pärandatavad fondiosakud võib jätta ka fondi, lastes neil edasi kasvada ning sellisel juhul tulumaks ei rakendu.
Eestis toimus pensionireform 14 aastat tagasi ning esimesed väljamaksed uue pensionisüsteemi järgi hakkasid inimestele laekuma kõigest kuus aastat tagasi. See mõnevõrra selgitab, miks on väljamaksetest nõnda vähe räägitud, kuid teemana pole teistest pensioniküsimustest sugugi vähemtähtsam ning vajab samasugust selgitustööd - kas iseseisvalt uurides või kasutades selleks pensionikonsultantide abi.
Julia Garanža
LHV Varahalduse kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Tweet
