Mattel
USA meediamaastikul domineerivad tohutu suured korporatsioonid, kelle kombitsad ulatuvad kõikide oluliste meediaväljunditeni ning kes seeläbi kujundavad sealse popkultuuri olemust. Näiteks 2014. aastal tõi seitsme suurima filmistuudio toodang USA kinokassadesse pea 90% kõikidest piletituludest. See tähendab, et needsamad seitse filmistuudiot määravad aastast aastasse ära selle, mis on parasjagu populaarne ning mis mitte.
Kaks seitsmest – Walt Disney Studios ja Time Warneri allüksusena tegutsev Warner Bros – on oma pika ajaloo jooksul üksteisega palju kokku puutunud. Mõlemad ettevõtted on ametlikult asutatud 1923. aastal, pesitsevad samas Hollywoodi külje all paiknevas väikelinnas ning tegutsevad laias laastus samades meelelahutusäri valdkondades. Minevikus on üksteiselt mitmel puhul otseselt mõõtu võetud. Näiteks võib Disney enda saavutuseks lugeda animatsiooni populariseerimise filmimaailmas, ent nende varasema perioodi filmid olid monopoolsest seisundist tulenevalt küllaltki üheülbalised, kujutades peamiselt moraalitsevaid klassikalisi Hollywoodi edulugusid. Disney täispikkadele muinasjuttudele asus vastanduma Warner Bros oma lühisarjade formaadiga, mis sarnanes kõige enam ajalehe koomiksiribale. Warner Bros animatsioonid olid taotluslikult Disneyga kontrastsed, sisaldades hüplikku süžeed, irratsionaalset füüsikat ning absurdi piiril kõikuvat huumorit, võludes sealjuures oma värskuses suure hulga publikut.
Ehkki hiljem on üksteisega konkureerimist animatsioonide kõrval esinenud nii televisioonis, kinolinal kui arvutimängudes, on kahe meediatööstuse suurimpeeriumi vaheline võitlus kõige selgemini taaselustunud pärast seda, kui Disney kasutas 2009. aasta majanduslanguse ajal võimalust omandada Marvel Entertainment. Viimane on tuntust kogunud oma värvikate koomiksikangelaste kaudu, esindades teiste seas tegelaskujusid nagu "Ämblikmees" ("The Amazing Spider-Man"), "Hulk" ("The Incredible Hulk"), "Raudmees" ("Iron Man") ja "Kapten Ameerika" ("Captain America").
Ülevõtmisele eelnenud aastal oli Marvel maha saanud kahe esimese osaga oma koomiksikangelaste universumist (Marvel Cinematic Universe) pajatavas filmiseerias. Neist Iron-Man oli teenitud piletitulu järgi populaarsuselt kaheksas film maailmas, The Incredible Hulk kahekümne esimene. See oli aga vaid algus ning Disney omandusse minekule järgnenud kuue aastaga on Marveli universumi kohta linastunud veel kümme filmi ning teist samapalju on linastumas järgneva nelja aasta jooksul. Ühtekokku on Marvelil plaanid tehtud filmide loomiseks kuni 2028. aastani. Lisaks on Marveli kangelastegelastest avaldatud filme, mis ei kuulu otseselt Marveli maailma kujutavasse filmide sarja.
Disney eduloo tuules on ka Warner Bros taibanud, et neil on oma maja seest võtta Marveli suurima konkurendi DC Comics´i kangelaskujud Superman, Batman, The Flash, Wonder Woman, Catwoman, Green Lantern jt. Tegelaskujusid omava DC Comics’i emafirma sattus mitmete ühinemiste tulemusel tänasesse Time-Warner gruppi juba kuuekümnendate lõpus ning ehkki nendest kangelastest on filme tehtud ennegi, pole kunagi varem tervet DC koomiksite maailma kujutatud nii süstemaatiliselt nagu suutis seda enda tegelaskujude puhul Marvel. Kõik see muutus 2013. aastal esilinastunud „Man of Steel’iga“, mis kujutas esmakordselt maailma, kus eksisteerivad samaaegselt ka kõik teised DC superkangelased (DC Extended Universe). Järgneva viie aasta jooksul on DC Comics planeerinud sellest sarjast linastumiskavva vähemalt kümmekond uut filmi.
Joonis 1. Marveli ja DC Comics’i filmide linastumiskava 2016-2020.
Sellel kõigel on ootamatult suur mõju ühele tööstusharule, mis esmapilgul ei näi sugugi nii dramaatiline kui filmimaailm. Nimelt hoiavad kinolinadel toimuval hoolikalt kätt pulsil mänguasjatootjad, kelle tulubaasist moodustab tele- ja filmitootjatega sõlmitud litsentside alusel toodetud mänguasjade müük märkimisväärse osa. Näiteks 2013. aastal andsid litsentsidel põhinevad mänguasjad kokku 31% kogu USA mänguasjatööstuse müügituludest ning just suurimad kassahitid olid need, mis tagasid parima mineku ka mänguasjaturul. Oluline on märkida, et USA näol on tegemist maailma suurima mänguasjatööstusega, kus sarnaselt koomiksimaailmale on kaks suurtegijat. Niisamuti on seal välja kujunenud küllaltki kindlad lojaliteedid. Nii näiteks on kõik Marveli universumi tegelaskujud tootnud suuruselt teine mänguasjatootja Hasbro, samas kui esimese DC universumi filmi mänguasjad sai enda valmistada turuliider Mattel.
Hasbrol on siiani õnnestunud Marveli tegelaskujude esindusõigusega nautida omajagu pöörast tähelendu, kuna senilinastunud kaksteist filmi on pea eranditult olnud aasta populaarseimate seas. Ent nüüd, kus DC on asunud kiirendatud tempos enda koomiksiuniversumit filmilinadele tooma, võib see anda tõuke ka Mattelile, kes on viimastel aastatel oma majasiseste põhibrändide nõrkuse tõttu turgudel palju kannatanud.
Joonis 2. Üheaastane hinnaliikumine (HAS, MAT, S&P 500; 01.09.2014=100).
Matteli tähtbrändi Barbie müügitulud on olnud tugevas languses juba kolmandat aastajärge, olgugi et brändi on püütud kõikvõimalike vahenditega elustada. Näiteks tõi selle aasta rahvusvaheline Toy Fair mänguasjamess New Yorgis avalikkuse ette Barbie täieliku uusversiooni – Hello Barbie. Tegemist on justkui Apple´i menuleiu Siriga, kes on lukustatud nuku kehasse ning on seeläbi võimeline oma mängijatega suhtlema ja põgusat vestlust arendama. Mattel lootis selle lükkega oma 56 aastat vana põhibrändi taas elule turgutada. Näib aga, et turu vastuvõtt jäi jahedaks ning suur menu tulemata. Saab näha, kas DC filmide tulek või uued võtted majasiseste brändide jalule ajamisel toovad Mattelile soovitud müügikasvu taastumise või tuleb neil peagi leppida kõrgelt lendava Hasbro järel teisele kohale taandumisega.
Tweet
