Shutterstock
Inimesele on omane tahta kõike kohe, kiirelt ja suures mahus. Samas loetakse sagedasti ratsionaalsemaks mõnda aega säästa ning alles siis tarbida, kuna selliselt käitudes on võimalik tulevikus tunduvalt rohkem hüvesid saada kui hetkel kulutades. Üheks populaarsemaks ning tulusamaks investeerimisvõimaluseks on investeerimine väärtpaberiturul ning antud investeerimisvaldkonda me järgnevalt ka käsitleme.
Mis on investeerimine?
Parim viis rikkuse pikaajaliseks kasvatamiseks on investeerimine. Investeerimist ja säästmist tuleb käsitleda erinevalt, sest säästmise all võib mõista raha kogumist ja paigutamist nt. tähtajalistesse hoiustesse. Investeeringute all mõistetakse praeguste rahaliste vahendite paigutamist tulevikus saadava tulu nimel. Investeerimine on näiteks mõne ettevõtte väärtpaberi ostmine. Investeeringute käsitlemise puhul ei pääse aga ka säästmisest, sest sageli alustatakse kõigepealt raha kogumisega ning seejärel investeerimisega. Samas on levinud väärarusaam, et investeerimise alustamiseks peab olema väga rikas või väga suurte sissetulekutega. Tegelikult võimaldab väikese summa säästmine ja selle kasumlikult investeerimine pikaajaliselt koguda üsna suuri summasid.
Tehes täna 100-eurone investeering ning investeerides edaspidi regulaarselt 100 eurot kuus on võimalik portfelli paisutada järgnevalt:
Investeerimisprotsess
Kui investor otsustab oma raha väärtpaberiturule paigutada, peaks tema investeerimisstrateegia eesmärgiks olema turu keskmisest parema tootlus teenimine, ilma et võetaks oluliselt suurimaid riske. Investeerimisel saab valida aktiivse või passiivse strateegia vahel. Esimesel juhul soovib investor aktiivse väärtpaberite analüüsi, valiku ja investeeringute ajastamisega saavutada turu keskmist ületavat tootlust. Teise strateegia korral pole investor harilikult kindel enda võimes pikaajaliselt turu keskmist lüüa ning rahuldub turu keskmise tootlusega või paigutab raha investeerimisfondi.
Määratlemaks enda investeerimisprofiil, tuleks vastata alljärgnevatele küsimustele:
· Kui pikaks ajaks soovitakse investeerida?
· Milline on investeeritava summa suurus?
· Millistesse varadesse investeerida?
· Millist tootlust soovitakse saavutada?
· Kui suurt osa varast ollakse valmis kaotama ehk milline on risk?
· Milline osa oma tulust tuleb riigile tagastada läbi maksude?
Risk ja tulu
Investeerimise alustamiseks ei ole vaja miljoneid. Investori parimaks sõbraks on aeg, ning mida pikemalt investeerida, seda suuremaks kujuneb investeeringu lõppväärtus. Alati peab arvestama ka võimalike kaotustega. Mida riskantsem investeerimisinstrument valitakse, seda suurem on tõenäosus, et lühiajaliselt võib portfell langeda miinusesse. Pikaajaliselt aga tasub risk ära ning ka väikese rahasummaga võib saada miljonäriks.
Investeerides täna ühekordselt 10 000 eurot on võimalik portfelli paisutada järgnevalt:
Investeerimise alustamisel tuleb seada realistlikud eesmärgid. Kui üsna riskivaba lahendusena pakub pikaajaline pangahoius keskmiselt 1% aastatootlust, siis mida samm edasi, seda kõrgemat riski tuleb taluda ning ka rohkem analüüse teostada. Kuna perioodil 1928-2014 on aktsiaturgude keskmiseks tootluseks olnud 9,6% aastas, võiks alustav investor sihtida just seda numbrit. Arvestada tuleb teadmisega, et see näitaja ei ole püsiv ning väga headele aastatele võib järgneda ka paar väga halba aastat. Sellest, kuidas valida omale sobiv investeerimisinstrument, kirjutame juba järgmises artiklis.
Kasulikud lingid
Forbes Investeerimise teejuht.
Reuters Majandusuudiste portaal
The Wall Street Journal Infokeskus majanduse, äri, poliitika jm kohta.
Bloomberg Uudisteportaal maailmamajanduses toimuva kohta.
LHV Finantsportaal Investeerimisalased artiklid, Balti analüüsid, foorumid jpm.
*Artikkel on varasemalt ilmunud 2008.a
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
