Shutterstock
Pärast pingelisi, ühinemisotsusega lõppenud läbirääkimisi SABMilleri ning AB InBev vahel, tekib ülekaalukalt maailma suurim õlletootja. Statistiliselt rääkides, on juhuslikult õlut ostes iga kolmas valitud pudel emmale-kummale õllepruulijale kuuluv kaubamärk. Siiski on niivõrd domineeriv positsioon mitmel suuremal õlleturul see, miks üle $100 miljardi suuruse tehingu toimumine veel kivisse raiutud pole.
Kuigi ettevõtted on omavahel käed sisuliselt löönud (AB InBevil on aega 28. oktoobrini, et tuhnida SABMilleri raamatupidamises ja seejärel ostuhind kinnitada), siis väga palju määrmatust seisab alles ees. Seda näitab ka SABMilleri aktsiahind, mis kaupleb veel üsna kaugel £44 suurusest ülevõtmishinnast. AB InBev peab tehingu finantseerimiseks võlakirjaturgudelt kaasama ca $60 miljardit, mis püstitaks uue võlakirjade emissiooni rekordi. Möödunud nädalal alandas Moody’s ettevõtte võlareitingu väljavaate negatiivse peale.
Uus ettevõte riisuks ca poole kogu õlleturu kasumist ning omaks esimest või teist turupositsiooni 30-st maailma suuremast õlleturust 24-s. See ei pruugi meeltmööda olla mitmete riikide konkurentsiametitele, mistõttu spekuleeritakse erinevate brändide müümisest. Kõige suuremad murekohad on eelkõige USA, kus AB InBevile kuulub juba ca pool turust, mõned Euroopa turud ning Hiina. SAB Milleri päritolumaal Lõuna-Aafrikas võib aga vaidlusi esineda kohaliku valitsusega, kuna AB InBevi ülevõtmised on kuulsad oma kulude kärpimise poolest, kuid valitsus sooviks töökohti riigi ühes suuremas sektoris kaitsta. Allolevalt on toodud õlletootjate turuosad erinevatel maailma turgudel ning maailma populaarsemad õllebrändid.
Allikas: Wall Street Journal
Allikas: Financial Times
Viimane kord, kui AB InBev soovis saada USA konkurentsiametilt heakskiitu Gruopo Modelo ülevõtmise jaoks, lõppes see õllegigandi jaoks kohtuasjaga ning Modelo USA üksuse sundmüügiga. Seekord seisab ees veelgi suurem väljakutse, sest AB InBev ja SABMilleri kombinatsioon kontrolliks 70% USA turust. Tõenäoline lahendus on, et müüki läheb ühisettevõte MillerCoors, kus SABil on 58% osalus. Ülejäänud 42% kuulub Molson Coorsile, keda peetakse ka üksuse ostjaks, sest viimasel on SABi ülevõtmise korral automaatne õigus omandada kuni 50%-line osalus ning ülejäänud poole ettevõtte kohta on Molson Coorsil õigus teha esimene ja viimane pakkumine. Samas sahistatakse ka Heinekeni ostuhuvist.
Keegi täpselt ei tea, kuidas rakendab oma konkurentsiseadusi Hiina. InBev ja SAB kontrollivad kahepeale 40% sealsest turust. Ühtlasi omab SAB koos Hiina valitsusele kuuluva China Resources Enterprise’iga maailma edukaimat õllebrändi Snow. Tegu on madalamasse hinnaklassi kuuluva õllega, mille aastane müük ületab näiteks Saksamaa õlleturu kogumüüki. Seega võidakse ka siinkohal sundida SABi võõrandama oma 49% suurust osalust. Samas on mõned analüütikud optimistlikud, arvates, et kui InBev ja SAB vabanevad väiksematest osadest, tuues oma turuosa 30% juurde, võib Hiina valitsus anda ühinemisele heakskiidu ilma Snow brändi puutumata.
Euroopas võib olukord laheneda kergemalt. Euroopa Komisjon üldiselt sekkub juhul, kui ettevõtte turuosa ületab 40%. Kui Euroopa Komisjon läheneb tehingule puhtalt riigipiiridest lähtuvalt, siis peaks heakskiit tulema, kuna AB InBev ja SABMilleril pole 28 liikmesriigi hulgas just palju kattuvust – seal kus üks on tugevam, on teine nõrk. Tõsi, Belgias on AB InBevil 53,1% suurune turuosa ning SABMilleril kõigest 0,2% turuosa, millest on aga kerge vabaneda. Kui aga Komisjon peaks tehingut hindama tootegruppide lõikes nagu pudelisse villitud premium segmendi õlled, siis võib ees oodata mõne suurema brändi nagu Grolsch või Peroni müük.
Aafrika regiooniga lisandub ülevõtmisele ka emotsionaalne pool. Nimelt pärinevad SABMilleri juured 120 aasta tagusest Lõuna-Aafrikast (SAB tuleneb fraasist South African Breweries). SABi suuruselt neljas aktsionär on Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse omanduses olev Public Investment Corp., kes nõuab, et ka uus ettevõte oleks noteeritud Johannesburgi börsil. Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus soovib aga kinnitust, et ühinemine ei tooks kaasa koondamisi SABi seitsmes tehases. Neli aastat tagasi võitles kommunistlikusse parteisse kuulunud kaubandusminister Walmarti ülevõtmise vastu, väites, et see toob kaasa kohalike töökohtade kadumise. Aafrika võib aga olla AB InBev’i jaoks antud tehingus võtmetähendusega regioon. SABMiller omab kontinendil 34% suurust turuosa, mis on ühtlasi kõige kiirema õllemüügi kasvuga regioon maailmas. AB InBevi juht Carlos Brito on öelnud, et Aafrikast saab uue ettevõte peamine kasvumootor ning ettevõte uuris kontinendi potentsiaali juba aasta alguses.
Ladina-Ameerika piirkond peaks konkurentsiametilt sarnaselt Euroopaga samuti üsna vähe vastuseisu tunda saama. SAB müüb 96% regiooni mahtudest Kolumbias, Paraguais ning Ecuadoris. InBev on tugev jällegi Brasiilias, Argentiinas, Tšiilis, Uruguais ja Mehhikos. Muidugi on ülevõtmiste juures, eriti veel nii suure puhul, antud stsenaariumid ja veel rohkemgi läbi mängitud, kuid see, milline hakkab välja nägema lõplik AB InBev ja SABMilleri kombinatsioon on hetkel veel selgusetu.
Huvitava nüansina tuleks arvestada ka Coca-Cola rolli käesolevas tehingus. Nimelt on Coca-Cola sõlminud suure lepingu SABMilleriga, mille kohaselt viimane hakkab villima ca 40% karastusjookide tootja Aafrika toodangust. Kokkuleppe jõustumist on edasi lükanud Lõuna-Aafrika Vabariigi konkurentsiamet. AB InBev on samas PepsiCo üks suuremaid villijaid Ladina-Ameerikas.
Asi ei olegi niivõrd selles, et üks ettevõtetest pakub samasugust teenust ka otsesele konkurendile. Näiteks SABMilleri on Pepsi villija Panamas. Carlsberg ning Heineken on ühtedel turgudel Coca edasimüüjad, samas teistel turgudel müüb üks ja sama ettevõte Pepsit. Iva peitub selles, et Coca-Colat on pakutud AB InBevi järgmiseks ülevõtukandidaadiks. Coca-Cola tegevjuht on ka ise hoiatanud, et 3G Capital Partners, kes on viimastel aastatel USA toiduainetööstuses teinud suuri tehinguid ning kelle omanikud on AB InBevi kontrollivad aktsionärid, võivad mingil hetkel ettevõttele ostupakkumise teha. Nomura analüütik Ian Shackletoni sõnul on AB InBev Coca-Cola silmis nagu Trooja hobune, kuna InBev sõlmis enne Anheuser-Buschi ülevõtmist 2008. aastal kõigepealt edasimüügi lepingu USAs ning nüüd on sarnane muster kordumas Coca-Colaga. Shackletoni sõnul võib AB InBev Coca-Cola ülevõtmist üritada kolme-nelja aasta pärast.
Igal juhul pole Coca-Cola parimas seisus, sest turuosaliste sõnul ei soovi ettevõte kindlasti Aafrika tootmismahte vähendada, kuna tegu on väga kiiresti kasvava regiooniga. Samas on Coca-Cola ja SABMilleri lepingus klauslid SABMilleri ülevõtmise kohta, mis lubavad Coca-Colal villimise ja edasimüügiga seotud varad kellelegi teisele müüa, kuid selgusetu on nende võimalik ostja. Analüütikute arvates on kõige tõenäolisem stsenaarium, et Coca-Cola on nõus AB InBevi endale lähemale laskma, kui viimane lõpetab Pepsi edasimüümise ja villimise. AB InBevi jaoks võib Coca-Cola villimine Aafrikas olla palju atraktiivsem variant kui Pepsi villimine Ladina-Ameerikas, sest sealsel turul on AB InBev ka oma karastusjookide brändidega sees.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
