Shutterstock
Euroopa Keskpank on alates märtsist ostnud iga kuu 60 miljardi euro väärtuses avaliku ja erasektori väärtpabereid eesmärgiga pumbata majandusse likviidsust ning juhtida inflatsioon tagasi 2% juurde, kuid vähesed pangad tunnistavad, et rahatrükk on ajendanud neid ettevõtetele ja majapidamistele rohkem laenu andma.
Globaalse finantskriisi ja seejärel valitsuste võlakriisi haardesse sattunud eurotsoonis on viimase paari aasta jooksul hakanud majandusaktiivsus taas ülesmäge liikuma ning koos sellega muutunud aktiivsemaks ka laenuturg. Ehkki septembrikuu seisuga kasvas eurotsooni ettevõtetele (väljaspool finantssektorit) väljastatud laenude maht mullusega võrreldes vaid 0,1% ja majapidamistele 1,1% (joonisel tähistatud oranžiga), on järjepidev paranemise tendents püsinud juba 2014.a alates.
Allikas: Bloomberg
Kuid see pole piisav, et luua eurotsoonis kaupade ja teenuste järele nõudlust, mis aitaks kummutada deflatsiooni riski ning seetõttu võttis Euroopa Keskpank esimeses kvartalis vastu otsuse soetada kuni 2016.a septembrini kokku ligi 1,1 triljoni euro väärtuses avaliku ja eraktori väärtpabereid, mis loovad finantssüsteemis täiendavat likviidsust ja muudavad ettevõtete ning majapidamiste jaoks laenamise veel odavamaks.
Nüüd, kui esimestest võlakirjade ostudest on möödas üle poole aasta ning Euroopa Keskpanga bilanss on suurenenud poole triljoni euro võrra, võiks hakata paistma mõju reaalmajandusele, kuid ootused selles osas võivad olla liiga optimistlikud.
Septembri lõpus viis Euroopa Keskpank eurotsooni 141 kommertspanga seas läbi regulaarse küsitluse, mille raames päriti ka varade ostuprogrammi mõjude kohta. Avaliku ja erasektori vara kokku ostes avaldab keskpank finantssüsteemile otsest ja kaudset mõju. Esiteks tekib kommertspankadel täiendav likviidsus ise keskpangale varasid müües või teisalt läbi klientide, kes toovad müügitehingute järel raha deposiiti.
Värske küsitlus aga näitab, et kokkuvõttes pole keskpanga varade ostuprogrammil pankade laenutegevusele olulist mõju olnud. Vaid 33% pankadest vastas, et rahatrükk on nende ärilaenusid mõnevõrra suurendanud ning kõigest 14% said väita sama kinnisvaralaenude puhul. Domineeriv osa pankadest ehk umbes 3/4 leiab, et mõju laenutegevusele sisuliselt puudub. Sarnane seis püsib pankade hinnangul ka järgmise kuue kuu perspektiivis.
Allikas: Euroopa Keskpank, LHV
Ükskõik kui palju keskpank raha ka ei trüki, on see vaid üks tegur, mis kommertspankade laenutegevust mõjutab. Sõltub see lisaks konkurentsist, regulatsioonidest, riski taluvusest, riigi majandusolukorrast ning teistest tingimustest.
Tweet
