Shutterstock
Kuigi Jaapani majandus vajus septembris lõppenud kvartalis neljandat korda majanduslangusesse viimase viie aasta jooksul, ei tulnud see väidetavalt keskpanga liikmetele üllatusena ning järgnevatel kvartalitel oodatakse SKTlt tarbimise toel taas kasvu pöördumist.
Maailma suuruselt kolmas majandus vähenes selle aasta kolmandas kvartalis annualiseeritult 0,8%, ületades mitmekordselt konsensuse poolt oodatud 0,2% langust. Samuti oli tegemist languse kiirenemisega, kuna eelmises kvartalis vähenes SKT 0,7%. Ühtlasi oli tegemist neljanda korraga viimase viie aasta jooksul, kui Jaapani SKT on vähenenud. Märkusena, aasta varem oli majanduslangusesse vajumise põhjuseks tarbijate kulutuste vähenemine 2014. aasta aprillis rakendunud müügimaksu tulemusel. Jaapani annualiseeritud reaal-SKT muutus:
Allikas: Bloomberg
Seekord oli Jaapani SKT avaldamisel tähelepanu keskpunktis ettevõtete investeeringud, mis tegid suurima languse alates 2014. aasta teisest kvartalis, vähenedes 1,3% võrreldes eelmise kvartaliga. Tulemus jäi alla ka konsensuse -0,5% ootusele. Võrdlusena, eelmises kvartalis vähenesid ettevõtete investeeringud 1,2% võrreldes eelmise kvartaliga. Ühtlasi viitab see Jaapani ettevõtete jätkuvale ebakindlusele tuleviku suhtes. Nõrk trend on näha ka allolevalt jooniselt, kus on näha, et Jaapani ettevõtete kapitalikulutused ei ole pärast 2008. aastat eriti kasvanud. Võrdlusena, Jaapani majandusest 60% moodustav eratarbimine kasvas pärast teise kvartali 0,6% vähenemist võrreldes eelmise kvartaliga kolmandas kvartalis 0,5%.
Allikas: Jaapani keskpank
Kuna Jaapani majanduse pikaajaline keskmine potentsiaalne kasvumäär on umbes +0,5% aastas, siis on riigi majandus põhimõtteliselt pidevalt majanduslanguse äärel. Üks väga oluline tegur, mis sellise olukorra tekkimisele kaasa on aidanud, on riigi rahvaarvu vähenemine - Jaapani tööealise elanikkonna arv väheneb aastas umbes 1% võrra.
Tootlikkuse tõstmise kõrval on Jaapani majanduskasvu toetamise võimaluseks ka tööealise elanikkonna suurendamine läbi immigrantide arvu suurendamise. Märkusena, 2014. aastal moodustas legaalne võõrtööjõud Jaapani töötajate arvust 1,4%, mida on 15% rohkem kui kaks aastat tagasi. Ent võõrtööjõu suurendamise asemel on Jaapan probleemi lahendamisele lähenenud teise külje alt – riigi valitsus on eesmärgiks võtnud hoopis naiste osakaalu suurendamise tööjõuturul. Selle tulemusel on nüüd Jaapanis rohkem naisi tööga hõivatud kui USAs või Euroopas (märkusena, 25-54. aastaste naiste seas on Jaapanis tööga hõivatuid umbes 72%, USAs ning euroalas umbes 70%).
Vananeva rahvastiku taustal on Jaapani töötuse määr langenud viimase kahe kümnendi madalamale tasemele, olles 3,4%. Samuti on Jaapani 3,4% töötuse määra puhul tegemist ühe madalaimaga maailma juhtivate majanduste seas (koos Lõuna-Korea 3,4% ning Šveitsiga 3,3%). Kuigi Jaapani töötuse määr on palju madalam kui teistel maailma juhtiva majandusega riikidel ning vabade töökohtade arv suureneb (olles viimase 23-aasta kõrgemal tasemel), siis palgakasv on pikaajaliselt olnud aeglustuva trendiga.
Jaapani majanduskasvu saaksid toetada ka ettevõtted ning seda läbi bilanssides rekordkogusena seisva vaba raha (vt allolev joonis) kasutamisel palkade tõstmiseks ning kapitalikulutuste tegemiseks. Ühtlasi oli Jaapani börsiettevõtetel perioodil 2004-2012 kõige suurem vaba raha osakaal (keskmiselt 44%) turukapitalisatsioonist võrreldes teiste arenenud riikidega (Saksamaa börsiettevõtete puhul oli see 27%, Itaalia 25%, Prantsusmaa 21%, Suurbritannia 20% ning USA puhul 18%). Jaapani keskpank loodab, et palgatõus erasektoris aitaks suurendada nii tarbimist kui ka kiirendada inflatsiooni.
Allikas: Jaapani keskpank
Jaapani keskpanga selle aasta majanduskasvu prognoosiks on 1,2%, mis on veidi madalam kui juulis oodatud 1,7% ning selle põhjuseks on nii oodatust väiksem eksport kui ka eratarbimine. Järgmisel majandusaastal peaks riigi majandus kasvama 1,4%. Samal ajal 2015. aasta inflatsiooniprognoosi kärpis Jaapani keskpank 0,1% peale juulikuu 0,7% pealt.
Nagu allolevalt jooniselt näha, on Jaapani valitsuse Abenomicsi programmi mõju seni jäänud majanduskasvu toetamisele tagasihoidlikuks (võrreldes märkimisväärselt kasvanud aktsiaturgude ning keskpanga bilansimahuga). Jaapani keskpanga bilansimaht, SKT ning Nikkei 225 aktsiaindeks alates 2009. aastast:
Allikas: Zerohedge
Tweet