Shutterstock
Vaatame, millist investeerimisvõimalust pakuvad suured ravimitootjad, kes on tänu läbimurretele teaduses toonud viimastel aastatel turule rekordilise arvu uusi ravimeid. Ravimitööstus on üks maailma suuremaid tööstusharusid, mis on pikalt kasvanud globaalsest majandusest kiiremini.
Rahvastiku vananemine kasvatab nõudlust
Viimastel kümnenditel on lääneriikides oodatav eluiga iga möödunud viie aasta kohta tõusnud aasta võrra. Kui Ameerika Ühendriikides oli 1920. aastatel keskmine oodatav eluiga 54 aastat ja 1960. aastatel 70 aastat, siis tänaseks on see tõusnud 80 eluaasta lähedale. Eakate osakaalu suurenemist ühiskonnas prognoositakse kõikjal heaoluriikides. Kui maailma rahvaarv peaks järgneva kümnendi jooksul kasvama miljardi võrra – seitsmelt miljardilt kaheksale –, siis poole sellest kasvust moodustab üle 50-aastaste arvu suurenemine.
On selge, et kulutused ravimitele kasvavad käsikäes inimese vanusega. Seega tähendab rahvastiku vananemine ka nõudluse kasvu ravimitele ning teistele tervishoiuteenustele. USA-s kulutavad viie- ja kuuekümnendates eluaastates elanikud ravimitele keskmiselt 1000 dollarit aastas, seitsme- ja kaheksakümnendates eluaastates aga tõusevad kulutused ravimitele vahemikku 1500–2000 dollarit aastas.
Arenevate turgude kasvav mõju
Rahvastiku vananemine on täna kasvav trend paljudel arenevatel turgudel, kus lisaks eluea pikenemisele suurendavad nõudlust ravimite järele ka muutused inimeste elustiilis. Urbaniseerumisega seoses on kasvanud lääneriikidele omaste haiguste levik, suurenenud on vähi, diabeedi ja veresoonte lupjumise tagajärjel tekkinud suremus.
Samas võimaldab kasvav jõukus arenguriikidel uute haigustega üha rohkem võidelda. Hiina on juba täna ravimiettevõtete jaoks maailmas suuruselt kolmas turg, kuigi sealne ravimite tarbimine inimese kohta on vaid murdosa lääneriikidega võrreldes. Konsultatsioonifirma McKinsey prognoosib, et järgneva viie aasta jooksul kasvab ravimimüük kõige kiiremini just suurematel arenevatel turgudel – Hiinas, Indias, Brasiilias, Venemaal, Mehhikos ja Türgis. Kokku peaks globaalne ravimimüük kasvama tänase triljoni dollari juurest kümnendi lõpuks 1,2 triljoni dollarini. Seejuures neljandik ravimituru kasvust tuleb arenenud turgudelt ja ülejäänud 75 protsenti arenevatelt turgudelt.
Innovatsioon võimaldab ravida uusi haigusi
Seoses ravimitööstuse kasvuga on viimaste kümnenditega mitmekordistunud ka sektori teadus- ja arenduskulutused. Möödunud aastal suunasid ravimitööstused triljoni dollari suurusest tulust umbes 15 protsenti teadus- ja arendustegevusse. Ravimite väljaarendamine on aastatega muutunud ka üha kulukamaks. Kui 1999. aastal tehti kliinilisi uuringuid vähem kui paari tuhande keemilise ühendiga, siis täna jõuab umbes 5000 uuritavast ühendist umbes viis molekuli ravimiturule.
Keskmiselt võtab ühe uue ravimi väljaarendamine aega 15 aastat ja maksab 2–3 miljardit dollarit. Nii suurte kulutuste puhul on arusaadav, miks maailma suurimad ravimitööstused asuvad just USA-s ja Euroopas, kus kapitaliturud suudavad ravimitööstusi piisavas mahus finantseerida.
Ravimitööstuste teadus- ja arenduskulud aitavad tasa teenida patendid, mis määratakse ravimitööstustele kuni 20 aastaks. Ravimitööstuses olid keerulisemad ajad paar aastat tagasi, kui aegusid mitme suure müügituluga ravimi patendid. Patentide aegumine tipnes 2012. aastal, kui ühe aastaga aegus kogu tööstusharu müügituludest 7 protsendi väärtuses patente. Samal ajal kasvasid hüppeliselt investeeringud uutesse ravimitesse, mis ei toonud kohe tulu. Kuna ravimiametilt heakskiidu saanud uute ravimite arv ei kasvanud, kulutati paberil 5 miljardit dollarit iga heakskiidu saanud ravimi kohta. USA biotehnoloogiafirmasid esindava PhRMA analüütikud hoiatasid, et kui uusi ravimeid lubatakse turule sellises tempos, teenivad kõigest kaks ravimit kümnest oma algse investeeringu tasa.
Uute ravimite hüppeline kasv
Uute ravimite arv kasvas hüppeliselt möödunud aastal, kui Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiametilt sai heakskiidu 50 uut ravimit. Tegu on ravimitööstuse jaoks parima aastaga pärast 1996. aastat, kui USA ravimiamet kiitis heaks rekordarvu ravimeid. Deutsche Banki analüütikute hinnangul peaks ka sellel aastal heakskiidu saama mitukümmend olulise tulupotentsiaaliga ravimit, mis peaks tooma lähiaastatel ravimifirmadele 33 miljardit dollarit tulu aastas.
Uute ravimite puhul on kasvav osakaal bioloogilistel ravimitel, mille väljaarendamine ja lõpphind on väga kallis. Keskmiselt on viimase kümnendiga näiteks uute bioloogiliste vähiravimite hinnad kasvanud viie- kuni kümnekordselt, makstes täna ühe ravikuuri kohta üle 100 000 dollari. Teoorias peaksid bioloogiliste ravimite hinnad pärast patentide aegumist allapoole tulema, kuid kuna need ravimid valmivad keerukate biotehnoloogiliste meetoditega, on geneeriliste ravimite tootjatel neid väga raske kopeerida isegi pärast patentide aegumist. Siiani on USA-s heakskiidu saanud ainult üks bioloogiline koopiaravim, mistõttu on enamikul bioloogiliste ravimite tootjatel säilinud võime ravimeid kõrgelt hinnastada ka pärast patentide aegumist.
Paratamatu valik tervishoiukulutustega võitlemisel
Ravimifirmade kõrge kasumlikkus teeb sektori haavatavaks valitsuse regulatsioonide poolt. Ajal, mil tervishoiukulutuste osakaal majanduses aina kasvab ja valitsused üritavad tasakaalustada puudujäägis eelarveid, võivad poliitikud sekkuda ravimite hinnastamisse senisest jõulisemalt. Suurematest turgudest on uute regulatsioonide suhtes kõige haavatavam USA, kus siiani on regulaatorid sekkunud ravimite hinnastamisse väga vähe.
Majanduslikult on ravimitööstused ilmselt üks kõige kuluefektiivsem viis riigi tervishoiukulutusi kontrolli all hoida. Ravimid aitavad pikendada inimeste eluiga ja töövõimet, mis omakorda vähendab riigi koormat rahvastiku vananemisega võitlemisel. Väga lihtsustatult võime mõelda, kui palju on võimalik töö produktiivsust parandada tänu lihtsale peavaluravimile, mille puhul on võit paarieurosest kulutusest kindlasti kordades suurem.
Atraktiivsed dividenditootlused
Kui finantskriisi järel survestas ravimitööstuste hinnataset patentide aegumise laine, siis tänaseks on see jäänud suuresti seljataha. Aktsiaturul on ravimitööstuste hinnatase normaliseerunud tasemele, kus oldi enne finantskriisi. Euroopa ravimitööstuste keskmine dividenditootlus on 3,2 protsenti. Seda võib võrrelda teiste konservatiivsemate ärimudelitega sektoritega – toiduaine- ja joogitööstused ning esmatarbekaupade tootjad –, kus dividenditootlused jäävad alla 3 protsendi.
Tugev rahavoog võimaldaks ravimitööstustel oluliselt rohkem dividende maksta, kuid siiani on suur osa teenitud rahast läinud ülevõttudesse, millega on hoogustatud kasumite kasvu. Kui orgaaniliselt kasvab ravimiturg aastas umbes 5 protsenti, siis suured ravimitööstused on tänu ülevõtmistele oma kasumite kasvu kahekordistanud.
LHV fondid investeerivad ravimiettevõtetesse
Tulenevalt nõudlusest uute ravimite järele, rahvastiku vananemisest ja kasvust arenevatel turgudel on LHV pensionifondid ja LHV Maailma Aktsiad investeerinud Euroopa ravimiettevõtetesse, nagu Novartis, Roche ja Sanofi. Leiame, et tänu tugevatele strukturaalsetele trendidele jätkavad ravimitööstused senist kasvu, mis on globaalsest majandusest kiirem.
Ravimifirmadesse investeerimise üks peamine eelis teiste tööstusharude ees on ka vähene sõltuvus majandustsüklitest ja muudest trendidest. Ajalugu on näidanud, et inimesed võivad suurendada ja vähendada kulutusi teistes tööstusharudes, kus moed tulevad ja lähevad, kuid oma tervise eest ollakse nõus stabiilselt välja käima üha suuremaid summasid.
Mikk Taras
LHV fondijuht ja privaatpanganduse portfellihaldur
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2015
* Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja olemasolul investori põhiteabega lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
