Shutterstock
FOMC otsus tõsta intressimäära 25 baaspunkti võrra oli sama ootuspärane nagu loetud raamatu järel filmi vaatamine – sa tead sisu ja kuidas lugu lõppeb aga ikka lähed kinno vaatama, mida suudab režissöör juurde pakkuda. Janet Yellen jäi käsikirjale kindlaks ning tõenäoliselt oligi see tema eesmärk ehk finantsstabiilsuse huvides võimalikult vähe üllatada.
Antud sammust saab välja lugeda keskpanga kindlustunnet, et USA majanduse kasv on jätkumas ja see on heaks uudiseks tarbijatele, kelle jaoks võimalused ja tingimused tööturul paranevad, mis peaks omakorda hakkama kiiremini vedama ka ettevõtete müügitulu ja kasumit.
Värskete prognooside järgi ootab FED USA 2016.a SKP kasvu jäämist vahemikku 2,3-2,5% ning 2017.a 2,0-2,3%, erinedes marginaalselt võrreldes septembrikuu ootusega. Praeguse 5,0%ga võrreldes prognoosib FED töötuse määra alanemist järgnevatel aastatel vaid 4,7% peale, mis võiks näidata, et FEDi arvates saavutatakse antud tasemel täistööhõive ning kuna olulist kiirenemist ei prognoosita ka alusinflatsioonis, siis ei tohiks tugevat puudust töökätest tekkida.
Allikas: FOMC
Igal turuosalisel on aga oma nägemus ning tõenäoliselt päris pimesi seda lugu ei usuta. Eelkõige peegeldab eriarvamust futuuride järgi turu ootus, milliseks kujuneb intressimäära trajektoor tulevikus ning siin jäävad käärid FOMC liikmete mediaanootusega sisse. Järgneval joonisel on näha, et kui keskpangas prognoositakse intressimäära tõusmist 2016.a lõpuks 1,375%ni ja 2017.a lõpuks 2,375%ni, siis turuosalised ootavad 17. detsembri seisuga vastavateks tasemeteks 1,06% ja 1,55%.
Alliksa: FOMC, Bloomberg
Seega peaks turu arvates rahapoliitika normaliseerimine toimuma järgnevatel aastatel aeglasemalt kui FED ise seda ette näeb. Viimase aasta kogemusele tuginedes on õigus olnud investoritel, kui FED on pidanud intressimäära esimest tõstmist edasi lükkama ning edasist trajektoori allapoole tooma, mistõttu jääb õhku võimalus, et sama stsenaarium kordub tuleval aastal.
Kuid kas intressimäära tõstetakse järgmise 12 kuu jooksul kaks, kolm või neli korda, siis sellest hoolimata jääb tase piisavalt madalaks, et USA majandusele täiendavat tuge pakkuda ning Janet Yelleni sõnul ollakse valmis iga kell pausi tegema, kui konjuktuur peaks uuesti halvenema hakkama.
Seitse aastat on piisavalt pikk periood, et rahatrüki ja nullis hoitud intressimääraga investorite mõttemalli muuta, mistõttu vajab uus peatükk rahapoliitikas aega harjumiseks. Sestap võis viimastel kuudel kasvanud volatiilsus olla sissejuhatuseks sellele, mis hakkab toimuma aktsiaturgudel tuleval aastal. Kuna turuosaliste ja FEDi ootused intressimäära trajektoori osas pole päris kooskõlas, võimendub keskpanga istungite eel aeg-ajalt spekulatsioon, kas FED peaks intressimäära edasi tõstma või mitte. Rahapoliitika normaliseerimine sujuks valutumalt juhul kui USA majandus näitaks selget ja järjepidevat kasvu, kuid kriisi järel on seda keskpangal olnud raske saavutada nii tavapäraste kui ka erakorraliste meetmetega.
Tweet