Shutterstock
Hiljuti viimase 11-aasta põhja ehk 34 dollari peale barrelist vajunud nafta hind on märkimisväärselt vähendanud naftatootjate tulusid. Samal ajal on Saudi Araabia oma suurimal eksporditurul ehk Aasias leidnud mooduse, kuidas kindlustada konkurentsitihedal naftaturul oma toodangule ostja – kliente saab lukustada läbi neis osaluse ostmise.
2015. aasta detsembris toodeti Saudi Araabias 10,25 miljonit barrelit naftat päevas, millest ekspordiks läks umbes pool. Saudi Araabia eksporditavast naftast läheb suurim osa (62%) Aasiasse (vt allolev joonis). Saudi Araabia suurimaks (ja ainsaks) naftatootjaks on riigile kuuluv Saudi Aramco, mis on ühtlasi ka maailma suurim naftatootja (ettevõtte päevane naftatoodang ületab maailma suurimat börsil noteeritud naftatootja, ExxonMobil, kolmekordselt) ning maailma suurimate naftavarude omanik (15% maailma naftavarudest ehk 265 mld barrelit naftareserve vs ExxonMobili 10-korda väiksemad reservid).
Allikas: Saudi Aramco
Aasias konkureerivad Lähis-Ida naftatootjatega veel ka Ladina-Ameerika, Põhja-Aafrika ning Venemaa naftatootjad. Lähiajal peaks siia nimekirja lisanduma ka Iraan - kuigi alates 2012. aastast kehtivad lääne sanktsioonid otseselt ei keelanud nafta vedu Iraanist Aasiasse, siis USA survel vähendasid osad Aasia riigid importi (märkusena, kõige suurem kogus Iraani naftast eksporditakse Hiinasse, Indiasse ning Lõuna-Koreasse). Kuna nafta hinna madalal püsimist soodustab hetkel nii globaalse majanduse nõrkus kui ka nõudlust ületav pakkumine, siis Iraani tagasitulek naftaturgudele tähendaks veelgi suuremat ülepakkumist (ning survet nafta hinnale).
Saudi Aramcol oli juba enne 2014. aastal alanud nafta hinna järsku langust ekspordivõimaluste laiendamise eesmärgil ostetud osalused välisriikide naftarafineerijates. Nii näiteks on ettevõttel alates 1991. aastast osalus Lõuna-Korea suuruselt kolmandas naftarafineerijas S-Oil (tootmismaht 669 000 barrelit päevas), kus 2014. aastal suurendati osalus 65% peale läbi täiendava 2 miljardi dollari suuruse investeeringu. Ent Aramco on investeerinud veel teistessegi Aasia naftarafineerijatesse: 2004. aastal osteti 15% osalus Jaapani rafineerijas Showa Shell (tootmismaht 445 000 barrelit päevas); 2007. aastal osteti 1,3 miljardi dollari eest 25% osalus Hiina rafineerijas Fujian Refining and Petrochemical; alates 2011. aastast kuulub Saudi Aramcole 40% osalus Hiina ettevõttes Sinopec SenMei (Fujian) Petroleum. Lisaks sõlmis Saudi Araabia 2015. aasta lõpus lepingu Indoneesia riigile kuuluva nafta- ja gaasiettevõttega Pertamina, investeerides 5,5 miljardi dollarit Cilacapi rafineerimistehase uuendamisse (valmistähtajaks on 2021). Tehase tootmisvõimsuseks on 348 000 barrelit päevas ning Saudi Aramcolt tuleks 70% vajaminevast naftast. Kõikide nende investeeringute eesmärk on üks – kindlustada oma naftaekspordile ostja. Ühtlasi on tänu saudide odavale naftale Aasia ka kõige atraktiivsemate rafineerimismarginaalidega turg.
Kolm kümnendit tagasi rakendasid saudid sama strateegiat ka USAs, kui nafta hinna languse juures osteti osalused kolmes naftarafineerijas Texases ning Louisianas. Ka hetkel on see strateegia ennast õigustanud, kuna 2015. aasta esimese kaheksa kuu jooksul importis Aramcole kuuluv USA rafineerija Motiva Enterprises (tootmismaht 1 miljon barrelit päevas) Saudi Araabiast 65 miljonit barrelit naftat, mida on kolm korda rohkem kui näiteks ExxonMobil samal ajal Saudi Araabiast eksportis (vt allolev joonis).
Allikas: EIA
Lisaks, 2016. aastal on rohkem hakatud rääkima Saudi Aramco privatiseerimisest. Üheks osaluse müügi põhjuseks on võimalus suurendada Saudi Araabia valitsuse eelarve tulusid. Saudi Aramco börsil noteerimisega tekiks maailma suurim börsiettevõte, kuna ettevõtte turuväärtuseks hinnatakse umbes 1 triljon dollarit. Võrdlusena, kogu Saudi Araabia börsi turuväärtus on hetkel 384 miljardit dollarit. Väidetavalt plaanitakse esialgu siiski noteerida vaid 5% ettevõttest.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
