Mis saab paanikas turgudel edasi?

Shutterstock

Paljuski loetakse aktsiaturgude jaanuarikuu languse süüks Hiina majanduse väljavaate nõrgenemist ja kapitali väljavoolamist, kuid tegelikult leidub teisigi põhjuseid, mille arvele närviline sentiment kirjutada: naftahinna languse käes vaevlev energiatööstus ning selle mõju ülejäänud majandusele, ettevõtete kesised kasvunumbrid,  ülespoole liikuv intressimäär Ühendriikides ning selle tagajärjel kallimaks muutuv laenamine, mis ähvardab vähendada ettevõtete võimet või soovi laenuraha aktsiate tagasiostude alla panna.

Reaktsioon finantsturgudel näib olevat ajendatud pigem kartusest, mis võib tulevikus juhtuma hakata, mitte aga niivõrd tegelikust konjunktuurist. Jah, Hiina majandus seisab silmitsi erinevate riskide ja probleemidega, kuid ametlik statistika viitab kasvu stabiliseerumisele madalal tasemel ning hoolimata finantsturgude volatiilsusest on analüütikute ootused 2016.a osas jäänud samaks, kui SKP kasvuks prognoositakse 6,5%.

Eurotsoonis on äriaktiivsus liikumas ülesmäge ning tänu ettevõtete paranevale tellimuste väljavaatele tuleb töökäsi juurde palgata, mis on aitamas langetada töötuse määra ning tõsta tarbijate kindlustunnet. 1-2% majanduskasvu ei saa lugeda küll muljetavaldavaks aga vähemalt liigutakse õiges suunas.

Ideaalseks ei saa hinnata ka USA majanduslikku taastumist, kuid sisetarbimise toel kasvav teenindussektor aitab hetkel kompenseerida tugevnenud dollari, energiatööstuses vähenenud investeeringute ja pehme välisnõudlusega võitleva töötleva tööstuse nõrkust ning tagada ca 2% majanduskasvu. Ja kui FED usub, et suudab käesoleval aastal veel mõned korrad intressimäära kergitada, peaks see olema märgiks, et päris kraavi suunas siiski ei sõideta.

Siit aga koorub välja teistpidine murekoht – nende fundamentaalidega on keeruline osta ka aktsiaturgude tugevat kasvu. Kuna mõnes mõttes võib Föderaalreservi käsitleda globaalse keskpangana, motiveerisid viimase rahatrükid ning nullis hoitud intressimäär nii koduturul kui ka mujal maailmas aktsiaid tuleviku kasvu arvelt kokku ostma. Nüüd, kui USA keskpank prognoosib intressimäära tõstmise jätkamist, tuleb ettevõtete kohati kõrgete valuatsioonide juures leppida võrdlemisi tagasihoidliku kasumikasvuga. Näiteks Morgan Stanley hinnangul suurenes USA firmade kasum energiatööstust arvestamata 2015.a ligikaudu 6% ning 2016.a peaks S&P 500 ettevõtete aktsiakasumi orgaaniline kasv olema 4%, mille lisandub 2,2% aktsiate tagasiostude abil. Sarnast kasumikasvu oodatakse keskmiselt ka Euroopas, kus ootused on viimastel aastatel siiani paraku vaid miraažiks osutunud.

Finantsturgude rappumise korral läheb vaja miskit, millest kinni haarata ning praeguses olukorras on selleks jooksva kvartali konjunktuurinäitajad.  Paraku saab majandusuudiste osas käesolev nädal olema suhteliselt vaikne. Tööstustoodangu näol laekub viiteid, milliseks on majanduskasv kujunenud neljandas kvartalis Suurbritannias ning eurotsoonis. Arvestades nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa pettumust valmistanud novembrikuu tööstustoodangu numbreid, võib selle taustal jääda liialt optimistlikuks ka konsensuse prognoos terve eurotsooni kohta. Inglise keskpank jätab  tõenäoliselt intressimäära 0,5% peale, kuid olulisem saab olema hääletajate suhe (eelmisel istungil 8-1) ning istungi protokoll.

USA makrokalendri raskuskese langeb reedese päeva peale, mil selgub jaemüügi statistika. Kütust ja autosid arvestamata võis detsembri statistika näidata, et pärast 0,5% kuist kasvu novembris, tõmbasid tarbijad oma rahakotiraudasid veidi koomale, kui analüütikud prognoosivad 0,4% kasvu.  NY FEDi töötleva tööstuse aktiivsusindeks pakub esimesi märke sektori olukorrast uue aasta alguses ning Michigani ülikooli tarbijate kindlustunde indeks peaks märkima jaanuaris marginaalset paranemist.

Makromajanduse kõrval kasvab ka mikro roll, kui Ühendriikides alustavad ettevõtted neljanda kvartali majandustulemuste avaldamisega.  Nädala lõpus raporteerivad oma numbrid USA suurpangad ja Intel, oluliselt intensiivsemaks muutub periood järgmisest nädalast.

Käesoleva nädala tähtsamad sündmused:

Teisipäev. 12. jaanuar

• USA väikefirmade kindlustunde indeks (detsember): 95,0  vs 94,8 novembris (kõrgeim alates oktoobrist)
• USA JOLTS tööturu liikuvuse küsitlus (november): 5,45 miljonit täitmata töökohta vs 5,383 miljonit oktoobris
• FEDi Lacker räägib majanduse väljavaatest
• Ettevõtete majandustulemused: CSX

Kolmapäev, 13. jaanuar

• Hiina eksport ja import (detsember): import YoY -11,0% (novembris -8,7%), eksport -8,0% (-6,8%)
• Prantsusmaa inflatsioon (detsember): 0,1% vs 0,0% novembris
• Eurotsooni tööstustoodang (november): -0,3% kuine langus pärast 0,6% kasvu oktoobris (YoY 1,3%)
• USA FEDi Beige Book
• FEDi Rosengren kõneleb majanduse väljavaatest
• FEDi Evans esineb kõnega
• Ettevõtete majandustulemused: Supervalu

Neljapäev, 14. jaanuar

• Jaapani masinate tellimused (november): -7,3% MoM vs 10,7% oktoobris (YoY 6,3%)
• Itaalia tööstustoodang (november): 0,2% kuine kasv pärast 0,5% tõusu oktoobris (YoY 2,5%)
• Inglise keskpanga intressimäära otsus: intressimäär jääb püsima 0,5% peale
• USA möödunud nädala esmased töötu abiraha taotlused: 275 tuhat vs 277 tuhat nädal varem
• Eurogrupi kohtumine: Kreeka päästeprogrammi tulemuste ülevaade
• FEDi Bullard esineb kõnega
• Ettevõtete majandustulemused: JPMorgan Chase, Intel

Reede, 15. jaanuar

• USA jaemüük (detsember): kütust ja autosid arvestamata MoM 0,4% pärast 0,5% kasvu novembris
• USA tootjahinnaindeks (detsember): toitu ja energiat arvestamata YoY 0,3% vs 0,5% novembris
• USA NY FEDi töötleva tööstuse küsitlus (jaanuar): -4,0 vs -4,59 detsembris
• USA tööstustoodang (detsember): -0,2% MoM langus pärast -0,6% kukkumist novembris
• USA Michigani ülikooli tarbijate kindlustunde indeks (jaanuari esialgne): 93,0 vs 92,6 detsembris (kõrgeim alates juulist)
• FEDi Dudley esineb kõnega
• Ecofini istung: fookus põgenike kriisil
• Ettevõtete majandustulemused: BlackRock, Citigroup, PNC, U.S. Bancorp, Wells Fargo

Tweet