Shutterstock
Kui veel kümme aastat tagasi oli USAs maagaasi tootmine languses ning tulenevalt sellest pidi riigist tulevikus saama maailm suurim veeldatud maagaasi importija, siis see prognoos ei realiseerinud. Vahepeal riiki tabanud kildagaasi buumi toel liigub USA nüüd hoopis LNG eksportijaks saamise suunas.
Maagaas moodustab umbes 25% globaalsest energianõudlusest, millest omakorda 10% moodustab veeldatud maagaas ehk LNG. Märkusena, 1990. aastal oli LNG osakaal veel vaid 4%. Alates 2000. aastast on globaalselt maagaasi nõudlust kasvanud keskmiselt 2,7% aastas, samal ajal kui LNG nõudlus on kasvanud 7,6% aastas. Prognooside kohaselt peaks kuni 2025. aastani globaalne LNG nõudlus kasvama keskmiselt 6% aastas.
2014. aastal ulatus globaalne LNG müügimaht 241 miljoni tonnini, mida oli 2% rohkem kui aasta varem (vt allolev joonis). Tulemus jäi vaid veidi alla 2011. aastal tehtud kõigi aegade rekordile, milleks oli 241,5 miljonit tonni (sest nõudlust LNG järele suurendas Fukushima tuumajaama õnnetus). Nagu allolevalt jooniselt näha, oli 2014. aastal 29 LNGd importivat (aasta jooksul lisandus vaid üks riik, Leedu) ning 19 eksportivat riiki (aasta varem oli 17).
Allikas: International Gas Union (IGU)
Maailma suurimaks veeldatud maagaasi tarbijaks on Aasia, moodustades 75% kogu nõudlusest. Riikidest on suurimaks tarbijaks Jaapan (moodustab 37% LNG globaalsest impordist), järgnevad Lõuna-Korea ning Hiina (vt allolev parempoolne joonis). Maailma suurimaks LNG eksportijaks on Katar 77 miljoni tonniga (moodustab kolmandiku kogu maailma LNG ekspordist), järgnevad Malaisia ning Austraalia (vt allolev vasakpoolne joonis).
Allikas: IGU
2014. aastal tuli LNG pakkumise kasv 75% ulatuses Aasiast (täpsemalt Austraaliast ning Malaisiast). Järgneval kuuel aastal aga peaks pakkumise kasv tulema Austraaliast ja USAst (ühtlasi peaks tootmine neis riikides mitmekordistuma, samal ajal kui suurematest tootjatest peaks Katari ja Malaisia tootmismaht jääma 2015. aasta tasemele). Samuti prognoositakse, et USAst saab selle kümnendi lõpuks maailmas suuruselt kolmas LNG eksportija Katari ning Austraalia järel. Seda vaatamata sellele, et enne USA kildagaasi buumi teket prognoositi riigile maailma suurima LNG importija tiitlit.
Oma koha kindlustamisega globaalsel eksporditurul alustab USA 2016. aastal, kui Sabine Passi terminalist peaks esmakordselt väljuma LNGd eksportiv tanker – tarnijaks on USA energiaettevõte Cheniere Energy (ostjaks Suurbritannia energiaettevõte BG Energy). Kui hetkel on Cheniere’i tootmisvõimsuseks 22,5 miljonit tonni aastas, siis 2025. aastaks peaks ettevõtte LNG tootmismaht kasvama 50 miljoni tonnini aastas (moodustades umbes poole kogu USA LNG toodangust).
Alates 2014. aastast toimunud nafta hinna langus on vähendanud ka nafta hinnast sõltuva LNG hinda – nagu allolevalt jooniselt näha, on Jaapanis LNG turuhind langenud 7,5 dollari peale miljoni BTU kohta aastataguse 15 dollari pealt (märkusena, 70% LNG hindadest on fikseeritud pikaajaliste lepingutega, mitte ei sõltu turuhinnast). Credit Suisse’i hinnangul langeb Aasias selle aasta alguses LNG turuhind alla 5 dollari miljoni BTU kohta (tehes aasta sees põhja 4 dollari peal), kuna lisaks nafta hinna langusele survestab LNG hinda ka nõudlust ületav pakkumine.
Allikas: Bloomberg
Vaatamata LNG madalale hinnale, ehitatakse USAs hetkel nelja LNG tehast: lisaks äsja valminud Cheniere Energy Sabine Passile, peaksid tulevikus valmima ka Cheniere’i Corpus Christi projekt Texases (alustab tootmist 2018. aastal, tootmismaht 9 miljonit tonni aastas), Freeport LNG Texases (tootmine algab 2018, tootmismaht 15 miljonit tonni aastas), Cameron LNG Louisianas (tootmine algab 2018, tootmismaht 13,5 miljonit tonni aastas) ning Dominioni Cove Point Marylandis (tootmine algab 2017, tootmismaht 5,3 miljonit tonni aastas).
Kuna prognooside kohaselt kasvab globaalne LNG nõudlus 2020. aastani 50 miljoni tonni võrra aastas, samal ajal kui pakkumine suureneb 120 miljoni tonni võrra aastas, siis USA lisandumine globaalsele eksporditurule vaid suurendab konkurentsi juba tugeva pakkumisega LNG turul. Samal ajal tuleb LNG tootjatel silmitsi seista nii Hiina majanduskasvu aeglustumisega, Jaapani tuumajaamade taaskäivitamise kui ka suurimate importijate (Jaapani ja Lõuna-Korea) nõudluse vähenemisega.
USA LNG tootjatel on aga madalate tootmiskulude näol oluline eelis konkurentide ees. Nii suudab Cheniere kasumlikult LNGd eksportida ka madalate hindade juures – ettevõttel on nulli jäämiseks vaja vähemalt 4 dollari suurust hinda (miljoni BTU kohta) Euroopasse müümisel ning vähemalt 5 dollarilist hinda Aasiasse müümisel.
Maailma suurimateks LNG tootjateks on ülemaailmselt: Qatar Petroleum (riigile kuulva ettevõtte aastane tootmismaht on 50 miljonit tonni), järgneb Shell (koos BGga, tootmismaht 30 miljonit tonni), Petronas (20 miljonit tonni) ning ExxonMobil (veidi alla 20 miljoni tonni). USA LNG tootja, 7,6 miljardi dollari suuruse turuväärtusega Cheniere Energy, aktsia on viimase 12-kuu jooksul odavnenud -56%.
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
