Shutterstock
On üks number, mida paljud meist keerutavad peas rohkem kui ühtegi teist arvu. Võib-olla on osadel selleks kindel lotomängu kombinatsioon, teistel eluline saavutus või siht, kuid julgen väita, et valdavas osas teame kõik üsna täpselt, milline on parasjagu isiklik rahaline seis pangakontol ja mida endale selle eest lubada saame.
Regulaarsest töötasust sõltudes joonistub kontole üsna tuttav muster: kuu alguses laekub palk, sellest lähevad maha arved ning võlgnevused ning ülejäänud kulub elamisele, millest heal juhul võib midagi jääda järgi ka säästudeks. Üldiselt seostub konto külastamine negatiivsete emotsioonidega, sest ühele suuremale laekumisele järgnevad kümned väiksemad väljaminekud, mille kuhjumine seab elule finantsilised piirangud.
Nõiaringist vabaks
Minu jaoks on internetipanka sisse logimine igapäevane toiming, kuid kulude kokkulöömise asemel huvitab mind rohkem see, kui palju on poeskäikude järel konto seis hoopis paranenud. Esmapilgul võib jutt tunduda jaburana, kuid tegelikult saab igaüks panna oma raha teenima uut raha.
Säästude kogumine on oluline, sest nende abil saame teha suuremaid finantsmanöövreid ning kindlustada elu juhul, kui kaob ära jooksev sissetulek. Sõltuvalt igakuisest sissetulekust ja kulutustest, võib see olla vaevaline protsess, millele saame aga investeerimisega hoogu juurde anda. Nõnda võib jõuda olukorrani, kus näiteks Tallinna Kaubamaja, Tallinki või mõne muu ettevõtte aktsiad aitavad katta regulaarseid väljaminekuid, maksta kinni iga-aastast reisi või viia ellu isegi suuremaid plaane.
Finantsmaailm on viimase paarikümne aastaga muutunud nõnda palju, et täna saab raha kasvatamisega iseseisvalt tegeleda igaüks. Internet annab ligipääsu nii börsile, kui ka infole ja teadmistele, mille baasil kalkuleeritud otsuseid teha. Küsimus on vaid selles, kas Sul on aega ja huvi põhjalikumalt numbreid analüüsida. Kui tunned otsuses ebakindlust, võib alati abi paluda panga konsultandilt või usaldada vara portfellihalduri hoole alla.
Hirmul on suured silmad
Paljud eelistavad börsidest eemale hoida, sest kui pealkirjadest ei vaata parasjagu vastu Kreeka, siis teeb seda Hiina või hirmutab mõni analüütik või strateeg maailmalõpu stsenaariumiga. Skeptilisus on mõistetav, kuna investeerimine ei pruugi sobida kõigile ning suurema tulu teenimise nimel tuleb ikkagi võtta riske. Kuid riskid ei pea olema nõnda äärmuslikud nagu kasiinos ruletilaua taga istudes, kus kõik sõltub vaid ühest numbrist või värvist. Raha hajutamine erinevate aktsiate, fondide ja võlakirjade vahel võib võtta investeerimiselt põnevuse elemendi, kuid täpselt seda üks edukas strateegia peakski tegema.
Teatav ettearvamatus jääb väärtpaberiturgudel alati eksisteerima ning kindlasti tuleb tulevikus ette langusi, kuid pikemas perspektiivis on suudetud ületada sõjaperioode, mullide lõhkemisi, globaalset finantskriisi ja tõenäoliselt ronitakse aukudest välja ka edaspidi. Viimase 16 aastaga on Apple’i aktsia tõusnud ligikaudu 2500%. Tagantjärele võib tõdeda, et tehnoloogiaettevõttesse oleks olnud tark investeerida, kuid nõnda ulmelise tootluse saavutamiseks oleks pidanud korduvalt üle elama hetki, kus investeeringu väärtus alanes tipust üle 50%, rääkimata paarikümneprotsendilistest kukkumistest. Aeg on järelikult investori parim sõber.
Sõltuvalt teenustasudest võib regulaarset investeerimist alustada juba mõnekümne euroga aga oluline on järjepidevus, sest sellisel juhul ei soetata vara mitte ainult siis, kui hind on kõrge, vaid ka siis, kui see on allahinnatud, mis aitab pikas plaanis hoida portfelli kindlamalt kasvutrajektooril ning unustada muretsemine kontojäägi pärast.
Tweet
