Starbucks
2015. aastal kuulus S&P 500 indeksi kümne parima tootlusega aktsia hulka ka USA kohvikukett Starbucks, mis lisaks aktsia tugevale tootlusele, suudab näidata ka tugevaid müügi kasvu numbreid ning rekordilisi finantstulemusi.
Starbucks on 1971. aastal USAs asutatud kohvikukett, mille 67 riigis asuvad 23 500 kohvikut on ettevõttest teinud maailma kõige suurima ja tuntuma kohvikuketi. Lisaks kohvile pakutakse ettevõtte kohvikutes ka teed, muid alkoholivabasid (mõnades kohtades ka alkohoolseid) jooke ning suupisteid. Ent lisaks kohvikutele on Starbucksi tooted (nagu näiteks külm kohv) saadaval ka tavalistes toidukauplustes üle maailma (see kõrvaläri moodustas eelmisel majandusaastal 8% ettevõtte käibest, ulatudes 1,3 miljardi dollarini).
Starbucksi eesmärgiks on pakkuda parima kvaliteediga kohvi ja muid tooteid, pakkudes sinna juurde ainulaadset „Starbucksi kogemust“ ehk suurepärast klienditeenindust. Massiturule keskendumise tõttu McDonald’s of coffee’iks kutsutava Starbucksi suurimateks konkurentideks on Dunkin’ Donuts, McDonald’s, Krispy Kreme ning Burger King (Tim Hortons). Starbucksi konkurentsieeliseks on tugev turupositsioon ja rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk, mis ühtlasi võimaldab klientidelt küsida konkurentidest kõrgemat hinda.
Starbucksi suurimaks turuks on USA, kus asub suurem osa ettevõtte kohvikutest (umbes 15 000 ehk 64% kohvikutest) ning kus ettevõte genereerib suurima osa oma müügitulust (täpsemalt 70%). Ühtlasi on Starbucks ka liider USA turul, omades kaks korda suuremat turuosa (ehk umbes kolmandikku turust) kui tema lähim konkurent.
2015. aastal avas Starbucks 1677 uut kohvikut – suurem osa neist (ehk 50% uutest kohvikutest) avati teist aastat järjest Aasias (peamiselt Hiinas ja Jaapanis). 2016. aastal plaanib ettevõte avada 1800 uut kohvikut, millest 700 oleks USAs, Aasias 900 ning Euroopas (ja ülejäänud piirkondades) 200.
Vaatamata sellele, et paljud jaemüüjad (ja teised kohvimüüjad) on kimpus müügitulude kasvatamisega, suutis Starbucks 2015. aastal kasvatada käivet +17% võrreldes aastagusega ehk rekordilise 19,2 miljardi dollarini. Lisaks sellele on Starbucksil õnnestunud juba viimased 24-kvartalit globaalse võrreldavate kohvikute müügi kasv hoida ülevalpool +5% (ehk juba viimased kuus aastat on ettevõte suutnud müüki kasvatada kiiremini kui nende enda +5% kasvueesmärk). Starbucksi võrreldavate kohvikute müük ning kohvikute arv ülemaailmselt:
Allikas: Starbucks
Alates 2004. aastast on Starbucksi käive vähenenud vaid ühel aastal – selleks oli 2009. aasta, kui ettevõte käive vähenes -6%. Kui jätta 2009. aasta välja, on viimase kümne aasta jooksul olnud vaid üks aasta, kui kohvikuteketi käive on kasvanud ühekohalise protsendi võrra – 2011. aastal +9% võrreldes aastatagusega (kõigil ülejäänud aastatel on kasv olnud kahekohalistes protsentides). Kui viimase kuue aasta jooksul on ettevõtte tulud Ameerikas 1,7-kordistunud, siis Aasias 7-kordistunud. Ühtlasi sai 2015. aastal Aasiast ettevõtte suuruselt teine turg Euroopa asemel (ettevõtte Aasia müügitulu oli eelmisel majandusaastal 2,4 miljardit dollarit ning Euroopa müügitulu 1,2 miljardit dollarit).
Alates 2011. aastast on kohvi tarbimine maailmas kasvanud 2,4% aastas. 2014. aastal kasvas kohvi tarbimine 150 miljoni 60 kilogrammise koti peale aastataguse 147 miljoni pealt (vt allolev joonis). Regioonidest oli kiireima kasvuga Aafrika, kus tarbimine kasvas eelmisel aastal +5,6% võrreldes aastatagusega. Samal ajal Euroopas kasvas kohvi tarbimine +1,2% ning USAs +2,6%. 2020. aastaks peaks kohvi tarbimine maailmas kasvama 176 miljoni kotini (üks kott on 60 kilogrammi) ehk 17% võrreldes 2014. aasta tasemega. Riikidest veavad tarbimise kasvu Hiina, India ning Ladina-Ameerika.
Allikas: Rahvusvaheline Kohviorganisatsioon
Ka Starbucksi laienemisplaanid näevad ette kohvikute arvu suurendamist ettevõtte suuruselt teisel ehk Hiina turul. Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, plaanib Starbucks Hiinas 2016. aastal avada 500 uut müügikohta. Starbucksi eesmärgiks on kasvatada poodide arv Hiinas 2019. aastaks 3 400 peale praeguse 2000 pealt (ning seda 100 erinevas linnas). Märkusena, hetkel moodustab Aasia neljandiku kogu ettevõtte kohvikute arvust. Nõudlust Starbucksi toodete järele aitab Hiinas kasvatada keskklassi suurenemine.
2015. aasta oktoobris lõppenud majandusaastal oli ettevõtte jaoks rekordiline – lisaks rekordilise käibele, teenis ettevõte ka rekordilise puhaskasumi (2,8 miljardit dollarit). 2015. aastal paranes Starbucksi omakapitali tootlus 47,4% peale aastataguse 39,2% pealt ning ettevõtte võlakoormus on endiselt madal (netovõla/EBITDA suhtarv oli 2015. aastal 0,16). Rekordite tegemist jätkab ettevõte ka 2016. aastal – esimeses kvartalis teenis Starbucks taaskord rekordilise käibe ja ärikasumi, vastavalt 5,4 miljardit dollarit (+12% Y/Y) ning 1,1 miljardit dollarit (+16% Y/Y). Starbucksi käive, puhaskasum ning ärikasumi marginaal perioodil 2002-2015:
Allikas: Starbucks
87 miljardi dollari suuruse turuväärtusega Starbucksi aktsia kaupleb 37-korda tagasivaatavat kasumit, 15,1-korda tagasivaatavat raamatupidamisväärtust ning 17-korda 2016. aasta EBITDAd. Ehk ettevõtte aktsiasse on kiire kasv sisse hinnatud ning iga eksimus toob kaasa aktsia hinna languse (nagu juhtus pärast selle aasta esimese kvartali tulemuste avaldamist, kui ettevõtte teise kvartali korrigeeritud kasumi prognoos jäi konsensuse ootusest nõrgemaks) Starbucksi (valge joon) ja tema konkurentide (Dunkin’ Brands – oranž joon, McDonald’s – kollane joon ja Krispy Kreme Doughnuts – roheline joon) aktsiate viimase viie aasta graafikud (USD).
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
