Shutterstock
Hiljutised keskpankade sammud valmistavad peavalu ilmselt paljudele majanduse õppejõududele, sest mida teha õpikutega, kus teooriates on intressimäärade madalpunktiks seatud null, samas kui reaalses elus on viimased langenud alla selle. Tundub, et miinusintresside klubisse tuleb liikmeid üha juurde, kui reedel teatas sellisest sammust ebatraditsiooniliste meetmetega juba pikemalt aega silma paistnud Jaapani keskpank.
Otsa tegi 2012. aasta keskel lahti Taani keskpank, et hoida Taani krooni kurssi euro suhtes stabiilsena. Kaks aastat hiljem viisid oma deposiidimäära miinusesse ka Euroopa Keskpank ning Šveitsi keskpank ja 2015. aasta alguses järgnes neile ka Rootsi keskpank. Kui eurotsooni väiksemad naabrid on kehtestanud alla 0 jäävad intressimäärad vastusena EKP intressimäärade langetamistele, siis EKP ja Jaapani keskpank on antud instrumenti koos varade ostuprogrammidega kasutanud selleks, et inflatsiooni tõsta. Tulemuseks on see, et ligi veerand maailma SKPst toodetakse riikides, kus intressimäärad on miinuses. Kuigi ükski keskpank pole negatiivsete intressimäärade tööriista kasutanud väga jõuliselt (ükski keskpank pole viinud intressi alla -1%), on need siiski muutumas üha tavapärasemaks nähtuseks.
Allikas: Wall Street Journal
Ebatraditsiooniliste meetmete rakendamine on kaasa toonud ka pentsikud olukorrad. Kui varasemalt oli hea omada pangakontol raha, siis nüüd maskavad Taani ettevõtted oma maksud nii vara kui võimalik, et sularaha hulka vähendada. Ühes Šveitsi väikepangas kaotavad klientide deposiidid aastas 0,125% oma väärtusest. Mõned ujuva intressimääraga hüpoteeklaene võtnud taanlased avastavad oma rõõmuks, et pangad maksavad iga kuu laenu võtmise eest neile, mitte nemad pangale. Asume tõepoolest kaardistamata vetes.
Suurem küsimus on aga selles, kas negatiivsed intressimäärad aitavad inflatsiooni ja majanduskasvu tekkele kaasa või mitte? Või hoopiski toob see kaasa sularaha kuhjumise, mullid erinevates varaklassides ning kontrollimatu inflatsiooni.
Praegused tulemused pole kuigi julgustavad. Pankade laenumahud on kasvanud tagasihoidlikult, aidates kaasa aeglasele majanduskasvule. Kuid inflatsiooni pole kuskilt veel näha. Ka Rootsi tarbijahindade tõus püsib nulli lähedal alates 2013. aastast. Šveits, mis on püüdnud vältida frangi kallinemist välisvaluuta reservide kuhjamise abil, leidis ühel hetkel, et välisvarasid on liiga palju. Selleks, et kapitali riigist eemale peletada võeti kasutusele negatiivsed intressimäärad, kuid frank tõusis euro vastu ikkagi 11%.
Taanil, mis samuti on negatiivseid intressimäärasid kasutanud valuutakursi hoidmiseks, on ette näidata parem edulugu. Negatiivsed intressimäärad aitasid leevendada spekulatiivseid panuseid Taani krooni tugevnemisele ning riigi SKP kasv on üsna korralik, käesoleval aastal oodatakse majanduse kasvamist 1,6%. Kõrvalmõjuna on aga Taani kinnisvara hinnad kiiresti tõusnud. 2015. aasta esimesel poolel tõusis korteri keskmine hind 8%. Sama lugu ka Rootsis, kus korterite hinnad on aastaga kerkinud 16%.
Teoreetiliselt võttes peaks intressimäärade põhi olema 0%, sest sularaha teenib alati 0%. Seega negatiivsete intressimäärade korral peaks sularaha hoidmine füüsiliselt olema atraktiivsem variant. Samas pole me näinud massilisi deposiitide väljavõtmisi miinuses intressimäärade tõttu. Ilmselt mängib siin rolli tõsiasi, et füüsilise raha hoidmisega kaasnevad veel täiendavad kulud – turvaline hoiustamiskoht. Samas, kui üksikud juhtumid välja arvata, siis pole pangad negatiivseid intressimäärasid ka klientidele edasi kandnud. Seda ilmselt kartuses, et kui raha hoidmise eest kontol hakatakse tasu küsima, lahkuvad kliendid konkurentide juurde või tõepoolest eelistavad raha sukasääres hoida.
Järelikult peavad negatiivsete intresside arve maksma pangad. Samas sõltuvad panga tulud negatiivsete intressimääradega seotud laenuintressidest. See aga tähendab, et pankade deposiitide ja laenude intressimäärade vahe alaneb ehk pankade kasumlikkus halveneb. Tekib olukord, kus madalamad intressid muudavad pankade tulu teenimise raskemaks ehk sisuliselt muutub pangandus vähem kasumlikumaks. Seega võib juhtuda, et negatiivsed intressimäärad hoopis pärsivad pankade poolt laenude väljastamist ning seoses tulude vähenemisega mõjuvad halvasti üleüldiselt finantssüsteemi tervisele.
Näiteks on mitmed pangad Euroopas oluliselt kokku tõmmanud võlakirjadega kauplemise tegevusi, kuna madalate intresside keskkonnas pole see lihtsalt majanduslikult mõttekas. See aga vähendab võlakirjaturgude likviidsust. Keskkonnas kus pankade kapitalinõuded on karmistunud ning tulud vähenenud, otsitakse pingsalt kokkuhoiu kohti.
Kuigi tarbijatele ilmselt meeldiks võtta ülimadalate intressidega laenu (nõudlus on olemas), siis intresside miinusesse viimine ning pikaajaliste intressimäärade allatoomine võlakirjade ostuprogrammide abil, on muutnud panganduse vähem kasumlikumaks ehk pakkumise soov on koomamale tõmmanud. Seos madalamate intressimäärade ja pankade laenuandmise vahel ei pruugi olla lineaarne. Kuigi negatiivsete intressimäärade mõju pole ilmselt veel täielikult avaldunud ning seda mõju on ka tagantjärgi võimatu hinnata, on siiski kahtlane, kas laenamist ja majandusaktiivsust saab stimuleerida läbi pankade äriplaani keerulisemaks tegemise.
Tweet
