Shutterstock
Nafta hinna langus on üha teravama tähelepanu alla toonud pankade aktsiad ning seda järgmisel põhjusel: koos nafta hinna langusega vähenevad ka naftatootjate tulud, mis omakorda muudab neil laenu tagasimaksmise keerulisemaks. Ühtlasi tekitab see ebakindlust pankade energiasektoriga seotud laenukahjumite suuruse osas.
USA energiasektori ettevõtete laenud hakkasid suurenema seoses kildagaasi buumiga. 2014. aastal alanud nafta hinna järsk langus on aga vähendanud naftatootjate tulusid, mis ühtlasi tähendab ka seda, et ettevõtetel on keerulisem kreeditoride ees kohustusi täita. Seejuures on kõige keerulisemas olukorras väikse- ja keskmise suurusega energiaettevõtted.
Lisaks energiasektori aktsiatele, on nafta hinna langus allapoole toonud ka pangandussektori aktsiaid. Kuigi on kardetud, et energiasektori laenudel on pankadele sarnane mõju nagu aastaid tagasi oli kinnisvaralaenudel kui kinnisvarasektori mull lõhkes, siis tegelikkuses on energiasektori laenude osakaal pankade laenuportfellides väike. Nagu allolevalt jooniselt näha, moodustab USA suurpankade laenuportfellist energiasektor suurima protsentuaalse osa Morgan Stanley puhul – ehk 5%. Teistel pankadel jääb see 1,6-5% vahele. Samas lisas Morgan Stanley, et umbes 60% bilansis olevatest energiasektori laenudest on antud investeerimisjärguga ettevõtetele.
Allikas: Reuters
Erinevalt USA suurpankadest, on märkimisväärse energiasektori laenude osakaaluga keskmise suurusega pangad. Näiteks moodustab energiasektor Oklahomas ja Texases tegutseva BOK Financiali 15,9 miljardi dollari suurusest laenuportfellist märkimisväärsed 19% (vt allolev joonis). BOK järel on suurima energiasektori osakaaluga pankadeks Cullen/Frost Bankers, Hancock Holdings, Zions Bancorp ning Comerica (energiasektori osakaal on neil pankadel vahemikus 7-16% laenuportfellist).
Allikas: ettevõtete aruanded
Tegelikkuses aga ei ohusta energiasektori halvad laenud mitte niivõrd pankade püsimajäämist, vaid nende kasumeid, kuna reservide suurendamine vähendab kasumit. Samas energiasektoriga seotud laenukahjumite reserve on USA pangad järjest rohkem hakanud suurendama.
Näiteks 2015. aasta neljandas kvartalis kasvasid 3,3 miljardi dollari suuruse turuväärtusega BOK Financiali laenukahjumite provisjonid 22,5 miljoni dollarini. Võrdlusena, aasta varem oli provisjonide suuruseks null dollarit. Märkusena, kolmandas kvartalis ulatusid ettevõtte laenukahjumite provisjonid 7,5 miljoni dollarini. 22,5 miljoni dollari suuruse laenukahjumi avaldamise järgselt aga kaotas BOKF oma turuväärtusest 300 miljonit dollarit.
Energiasektoriga seotud keskmiseks laenukahjumite reservi määraks on USA suurimatel pankadel keskmiselt 6%. Nii on näiteks USA varade järgi suurima panga, J.P. Morgani, energiasektori laenukahjumite reservi määr 3,5% (reservide maht ulatub samal ajal 550 miljoni dollarini). Samas varade järgi suuruselt neljanda panga, Wells Fargo, energiasektori laenukahjumite reservimäär on 6,9% (reservide suuruseks 1,2 miljardit dollarit) ning suuruselt teise ehk Bank Of America reservimäär on 6% (reservide suurus 500 miljonit dollarit). Ühtlasi on Wells Fargol kõige suurem energiasektoriga seotud laenukahjumite reservi määr USA suurpankade hulgas.
Reitinguagentuuri Moody’s hinnangul on just Wells Fargo kõige suurema riskantsete energiasektori laenude osakaaluga USA suurpank ning seda sellepärast, et nende hinnangul moodustavad kõrge laenumaksete hilinemise riskiga laenud 40% panga energiasektori laenuportfellist.
Samas on energiaettevõtetel võimalik maksejõuetust vältida läbi kulude kärpe, varade müügi ning muul moel kapitali kaasamise (näiteks aktsiate emiteerimise). USA pankadel on aga võimalik energiasektori laenukahjumite reserve toetada kinnisvarasektori reservide vabastamise arvelt.
Kokkuvõttes sõltub pankade laenukahjumite suurus ka sellest, kui pikaks ajaks nafta hind madalale tasemele jääb – seega on hetkel veel vara hinnata energiasektori laenukahjumite täielikku mõju USA pankadele.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
