Kas finantsturud ajavad majanduse kraavi?

Shutterstock

Viimane poolaasta on pakkunud karjakäitumisest näiteid mitmelt rindelt: nafta ja aktsiaturud on liikunud käsikäes allapoole, justkui energiahindade langusest tingitud positiivset mõju tarbimisele ja ettevõtete kuludele ei eksisteerikski, krediiditurul hakati koos energiasektori ettevõtetega üle parda heitma rämpsvõlakirju ka teistest sektoritest ning lõpuks jõudis paanika finantsettevõtete aktsiateni.

Väärtpaberite volatiilsus tekitab finantstressi, millele näiteks Bloombergi koostatud indeks omistab juba negatiivset väärtust, peegeldades kriisieelsete normidega võrreldes karmimaid finantstingimusi ning krediidi kättesaadavuse halvenemist. Tagajärjena on kohati ettevõtete juhtkonnad  lõppenud kvartali tulemusi kommenteerides nentinud, et kas lükkavad ise majandusliku ebakindluse ja finantsturgude suure kõikumise tõttu investeeringuid edasi või täheldavad seda oma klientide puhul. Mida rohkem ja kauem ettevõtete kindlustunne kannatab, seda tõenäolisem on risk, et läbi tööturu tingimuste ja krediidi kättesaadavuse hakkavad mõju tundma ka tarbijad, kes võivad vähendada kulutusi, sundides ettevõtteid täiendavalt kulusid kärpima.

Bloombergi koostatud finantstingimuste indeks Ühendriikides

Allikas: Bloomberg

Siiani pole olnud märke, et aktsiaturgude tugev langus oleks arenenud riikide tarbimisele olulist mõju avaldanud, kuid lähiaja majandusliku olukorra hindamiseks võiks tarbijate kindlustunde indeks olla üks võtmeindikaatoritest, millel eriti kiivalt silma peal hoitakse. Reedel selgub eurotsooni tarbijate veebruarikuu küsitluse tulemus ning kuigi analüütikud prognoosivad väikest langust, peaks tase jääma sellest hoolimata ajalooliselt kõrgele tasemele.

Potentsiaalsete reaalmajanduslike tagajärgede hindamisel jääb investorite silmis tähtsaks ka see, kui tõsiseks loevad olukorda keskpangad ning kas surve leevendamiseks tuleb kasutusele võtta täiendavaid meetmeid. Vihjeid otsitakse nii Mario Draghi esmaspäevasest esinemisest Euroopa Parlamendis kui ka neljapäeval avalikustatavast Euroopa Keskpanga jaanuari istungi protokollist, sest mäletatavasti ütles Draghi 21. jaanuari pressikonverentsil, et uue aasta alguses on negatiivsed riskid eurotsooni majanduses suurenenud, tingides vajaduse järgmisel istungil rahapoliitikat üle vaadata ning oma hoiakut potentsiaalselt muuta.

Kolmapäeval heidab jaanuari istungi protokoll valgust Föderaalreservi rahapoliitikat koordineeriva komitee liikmete diskussioonile. FEDi president Janet Yellen tunnistas läinud nädala esinemistes, et finantstingimused on karmistunud toormete hinnalanguse, globaalsete aktsiaturgude ja Hiina majanduskasvu aeglustumise tõttu, kuid jäi lootusrikkaks, et USA tööturg suudab seda kõike trotsida ning peagi kogub globaalne majandus uuesti hoogu, võimaldades FED-il intressimäära edasi tõsta. Kuna turu arvates järgmise aasta jooksul intressimäära ei kergitata, vajab endiselt vastust küsimus, kelle hinnang on vale.

Käesoleva nädala majandusuudiste raskuskese asub Ühendriikides, kus esimesed regionaalsed töötleva tööstuse küsitlused annavad ülevaate, kas veebruarikuu on toonud loodetud paranemismärke majandusharus, mida tugevnenud dollar, investeeringute koomaletõmbamine energiasektoris ning nõudluse vähenemine eksporditurgudel on juba mõnda aega kurnanud. Teenindussektor on tänu koduturu nõudlusele pääsenud väheste kriimustustega, kuid mida sügavamaks või pikemaks surutise laadsed tingimused tööstussektoris jäävad, seda suurem on risk, et selgemat mõju võib hakata tundma ka teenindussektor.

Selle nädala tähtsamad sündmused ning majandusnäitajad:

Esmaspäev, 15. veebruar

• Mario Draghi kõne
• USA väärtpaberiturud on presidentide päeva tõttu suletud

Teisipäev, 16. veebruar

• Suurbritannia inflatsioon (jaanuar): alusinflatsioon aeglustub 0,1pp võrra 1,3% peale
• Saksamaa investorite ja analüütikute kindlustunde indeksid (veebruar): jooksva hinnangu indeks langeb 4,7 punkti võrra 55,0 punktile ning järgmise kuue kuu väljavaadet kajastav indeks -10,2 punkti võrra nulli.
• USA NY FEDi töötleva tööstuse küsitlus (veebruar): 8,87punktine tõus -10,5 punkti peale

Kolmapäev, 17. veebruar

• Jaapani masinate tellimused (detsember): 4,4% kuine kasv pärast -14,4% langust novembris (YoY -2,8%)
• Suurbritannia töötu abiraha taotluste muutus (jaanuar) ja kolme kuu keskmine töötuse määr (detsember): taotlused peaksid langema kolme tuhande võrra (eelmisel kuul -4,3 tuhat) ning töötuse määr alanema 0,1pp võrra 5,0% peale.
• USA alustatud elamuehituste ja väljastatud ehituslubade arv (jaanuar): elamuehitused peaksid näitama 2,3% kuist kasvu pärast -2,5% langust detsembris ning ehituslubade arv vähenema pärast -6,1% langust täiendavad -0,3%
• USA tootjahinnaindeks (jaanuar): energiat ja kütust arvestamata prognoositakse hinnatõusu kiirenemist 0,1pp võrra 0,4% peale
• USA tööstustoodang (jaanuar): 0,4% kuine kasv pärast -0,4% langust detsembris
• USA FOMC 26-27. jaanuari istungi protokoll

Neljapäev, 18. veebruar

• Hiina tarbijahinnaindeksi ja tootjahinnaindeksi muutus (jaanuar): tarbijate inflatsioon kiireneb 0,3pp võrra 1,9%ni, tootjate hinnalangus aeglustub 0,5pp võrra -5,4%ni.
• Euroopa Keskpanga jaanuari istungi protokoll
• USA esmased töötu abiraha taotlused: 275 tuhat vs 269 tuhat nädal varem
• USA Philadelphia FEDi töötleva tööstuse küsitlus (veebruar): 0,5punktine tõus -3,0 punkti peale

Reede, 19. veebruar

• Eurotsooni tarbijate kindlustunde indeks (veebruar): 0,3punktine nõrgenemine -6,6 punkti peale (madalaim alates oktoobrist).
• Suurbritannia jaemüük (jaanuar): autosid ja kütust arvestamata 0,7% kuine paranemine pärast -0,9% langust detsembris (YoY 3,4%)
• USA inflatsioon (jaanuar): kütust ja toitu arvestamata püsib 2,1% peal