Datalogic
Ehkki internetikaubanduse mahud on viimasel aastakümnel tormiliselt kasvanud ning Amazon seisab turukapitalisatsiooni poolest USA ettevõtete pingereas kõrgemal kui ükski klassikalise jaemüügiga tegelev ettevõte, ei ole ka müüride ja mördi taha peituvad tavapoed (brick and mortars) jäänud käed rüpes seisma. Huvitaval kombel hakati pihta kõige uuendusvaenulikumatest äridest ehk supermarketitest, mille ärikontseptsioon pole juba aastakümneid pea grammigi muutunud. Täna sammuvad aga just need ärid jaemüügi ajaloo ühe suurima näomuutuse eesliinil, olles tavapärased mehitatud kassad üha enam välja vahetanud iseteeninduskassade vastu.
Eesti esimesed iseteeninduskassad pandi püsti 2009. aasta veebruaris Keila Rõõmu Kaubamajas. Sellest ajahetkest peale on iseteeninduskassade kasutuselevõtt kulgenud omajagu kiirelt ning tänaseks on Eestis vaid üksikud toidupoeketid (Co-market, Grossi Toidukaubad), kus iseteeninduskassad ei ole tavamüüja kõrval võrdväärselt esindatud. Lisaks toidupoodidele on automatiseeritud kassalahendused tunginud ka ehituspoodi Bauhaus, Rocca al Mares asuvasse kiirtoiduketti McDonald´s ning mitmesse mainekasse supermarketisse. Laiem edasilevik jätkub tõenäoliselt nii kaubanduskeskustes kui kioski-laadsetes müügipunktides.
Kodumaine Selver võttis SelveEkspressi kasutusele 2011. aastal. Enne Selverit olid iseteeninduskassad kasutusel nii Konsumis kui Prismas. Suurkettidest liitus võrgustikuga viimasena Rimi. Viimane põhjendas oma käiku sellega, et tegemist on väga kiirelt areneva valdkonnaga, kus uusi lahendusi tuleb pidevalt juurde ning iga tehtud investeering võib õige pea olla vananenud. 2015. aastal läks ka see poekett üle kõige tavapärasemale iseteeninduslahendusele, kaasamata ühtki varemkasutatust uudsemat lahendust.
Joonis 1. SelveEkspressi Joya-süsteem ja Prisma iseteeninduskassa.
Allikas: Selveri ja Prisma koduleheküljed.
Veel kaks aastat tagasi oli kogu maailma automaatkassade arv endiselt tagasihoidlikud 210 000. Tänaseks on automatiseeritud kassade lähiaastate oodatav turukasv muljetavaldav 13-16% aastas. Viimane peaks tagama varasema automaatkassade arvu vähemasti kahekordistumise aastaks 2020. Tänast kasvu kannustab oluline paradigmavahetus jaemüügi- ja kauplemiskeskkonnas: eeskätt tarbijate soovimatus seista tavamüüjatega sõlmuvas pikas inimjärjekorras. Niisamuti võimendab seda jaemüügikettide suutmatus leida värbamiseks piisavas hulgas madalapalgalist odavtööjõudu.
Iseteeninduskassad on tekitanud vastakaid tundeid nii klientide kui jaemüügikettide endi seas. Paljuski kardetakse, et iseteeninduskassad võtavad inimestelt ära töökohti ning muudavad meid üksteisest veel võõramaks, eemaldades ka lihtsast poeskäigust suhtluselemendi. Samal ajal tuleb arvestada, et jaemüügiettevõtetel on tööjõu osas hoopis teine vaatenurk. Kõige tavalisemate toidupoodide jaoks valmistab pakutavate palgatasemete juures raskusi sobiva tööjõu leidmine ning, isegi kui nad talveperioodiks leitakse, siis suveks võtavad nad end jälle vabaks ning siirduvad ettekandja töö peale, kus jootraha abil on võimalik suuremaid summasid teenida. Masinad seevastu püsivad truult omal kohal, ei vaja vahetustega tööd ning on pikas perspektiivis soodsamad, kui inimtööjõule panustamine.
Näiteks tuleb arvestada asjaoluga, et inflatsioon, elatustaseme tõus ning riigi arenguga kaasnevad väärtushinnangud sunnivad seadusandjaid järjepidevalt tõstma alampalka, millel on kannustav mõju kõigi madalapalgaliste sissetulekutele. Samal ajal püsivad aga iseteeninduskassade hinnad suhteliselt samal tasemel ning võivad tehnoloogia arenedes tasapisi allapoolegi liikuda, vähendades seega ka tasakaalupunkti, alates millest masinatele panustamine muutub inimtööjõust soodsamaks. Eestis on täna automaatkassade tasuvuspunktiks piir, kus enamvähem 20% müügist toimub läbi iseteeninduse. Kuna suurtes arenenud riikides on vahed müüjate palgakulude ja terminalide hinna vahel veelgi väiksemad, on seal ka tasuvuspiirid madalamal.
Iseteeninduskassade soetamine on kaupmehe jaoks riistvara poolelt suures osas ühekordne väljaminek ning üks sularahaga arveldamise võimaluseta terminal maksab keskeltläbi 30-35 tuhat USA dollarit. Märksa suuremad kulutused kaasnevad tarkvara arenduse ja hooldusega. Seega ei ole tegemist mingil juhul odava lahendusega ning tänases kontekstis ei saa vähemalt Eestis iseteeninduskassasid seni jaemüügiettevõtete jaoks rahapuudeks pidada. Pigem on tegemist hügieenifaktoriga - kliendid ootavad automaatkassade olemasolu ning jaemüüjad on sunnitud nendele ootustele vastama.
Nende kõrval, kes pelgavad iseteeninduskassadega asjaajamist või hoiduvad sellest põhimõtteliselt, on üsna arvukalt ka neid, kes eelistavad iseteeninduskassasid kiiremini liikuvate järjekordade, suurema privaatsustunde ning kas või vähesema piinliku suhtlemisvajaduse tõttu. Nii klientide eelistuste, tööjõupuuduse süvenemise kui majandusliku otstarbekuse tulemusel on aga selge, et iseteeninduskassad on tulnud, et jääda, ning meie peame üha enam harjuma mõttega, et poodi minnes ajame kõik oma toimetused läbi masinate.
Sellest muutusest on oluliselt võitmas Itaalia päritolu väikeettevõte Datalogic S.p.A. Datalogicu tugevus peitub peaasjalikult tema turupositsioonis jaemüügiseadmete segmendis, mis annab ligi pool ettevõtte müügituludest ning on viimase kahe aasta peale kasvanud enam kui kogu ettevõte kokku (2015. aastal +12,8%, 2014. aastal +32,9%). Ettevõtte võit kujuneb kahte pidi: esiteks pakub Datalogic terviklikku iseteeninduslahendust Joya, mis on kasutusel nii Selveris kui Konsumis, ent vähem oluline pole ka see, et Datalogicu point-of-sale skannerid on kasutusel ka paljudes kolmandate osapoolte installeeritud süsteemides, mida kasutavad nt Rimi, Maxima ja Prisma. Eestis pole jaemüügiketti, mis ei kasutaks iseteeninduses Datalogicu süsteeme. Kui ka kest on Wincor Nixdorf või Fujitsu vmt, siis sees on kasutusel Datalogicu skanner. Allolevalt graafikult nähtub, et Datalogicu aktsiahind on viimase kolme aastaga kasvanud +145,02%, kusjuures viimase aastaga on kasv olnud +51,53%, samas kui Milano börsiindeks on kukkunud ligi 20%.
Joonis 2. Datalogic S.p.A ja Milano börsiindeksi indekseeritud kolmeaastane hinnaliikumine.
Allikas: Bloomberg.
Datalogicu kaugema kasvukohana nähakse uut tüüpi skannerit - Jade Portal, millega on võimalik iseteeninduskassad muuta veel sammukese võrra kiiremaks ja efektiivsemaks. Jade’i puhul jääb kliendi tööks tooted lindile asetada ning mitmeid erinevaid tehnoloogiaid kasutav masin suudab iseseisvalt kõik tooted fikseerida ja arve koostada. Seega jääb kliendil üle vaid ostude eest tasuda ning tooted kaasa haarata. Täna on kasutusel 60 Jade´i 27-s poes ning kolmes laohoones. Huvi Jade Portali kasutamise vastu on tekkinud ka tagaruumi tegevustel (nt toodete tagastamisel), kus seadeldis suudab fikseerida kõik temast läbi liikuvad tooted. Jade on hea näide sellest, et iseteeninduskassade tehnoloogia ei ole mingil juhul oma arengutee lõppjärgus. Lisaks tavakassade asendamisele iseteenindusega võib mõne aja pärast olla põhjust asendada ka vanemad iseteeninduslahendused uutega. Tehnoloogia jätkuval arenemisel võib ühel päeval aga kujuneda klassikalisest jaemüügiärist niivõrd mugav ostukeskkond, et konkureerimine internetikaubanduse mugavuse ja efektiivsusega ei tundugi enam sedavõrd utoopiline.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet