Kes on päevakaupleja?

Shutterstock

Päevakaupleja otsib aktsiaturul päevasiseselt võimalusi teenida aktsiate lühiajalisest liikumisest kasumit. Mõiste „lühiajaline” võib siinkohal varieeruda mõnest minutist kuni mõne tunnini, aga päevasiseseks tehinguks kvalifitseerub ainult selline tehing, mille puhul ühe ja sama alusvara (aktsia) ost ja müük toimub ühe turupäeva kestel ning positsiooni ei hoita üle öö.

Suurim erinevus

Siit koorub välja investeerimise ja kauplemise kõige suurem erinevus. Investeerimise puhul tehakse ühe konkreetse ettevõtte uurimisel tööd eesmärgiga välja selgitada selle ettevõtte pikaajaline potentsiaal ehk kui palju võiks aktsia väärt olla viie või isegi kümne aasta pärast, kui kõik eeldused firma kasvamise ja arengu suhtes realiseeruvad. Pärast sobiva firma väljavalimist soetatakse positsioon, kuid isegi siis, kui tegemist on tõepoolest väga perspektiivika ettevõttega, ei liigu firma aktsia mitte kunagi ühtlases sirgjoonelises tempos üles. Pikema perioodi vältel võib ette tulla üsnagi järske langusi või teravaid tõuse, mis võivad olla tingitud ühekordsetest pikaajalist mõju mitteomavatest sündmustest või uudistest.

Investori ülesanne ongi selliste liikumiste ajal adekvaatselt hinnata, kui suur on antud sündmuse mõju ettevõtte käekäigule, ja vastavalt sellele otsustada, kas säilitada oma investeering endises mahus või maandada riske osaliselt positsiooni vähendades. Kui enne investeerimist on kodutöö korralikult tehtud ja sisenemiskoht on ajastatud õigesti, ei tohiks pikaajaline investor ajutistele langustele ega ka lühiajalistele rallidele tähelepanu pöörata. Päevakaupleja leib seevastu on just nimelt eelpool nimetatud liikumised.

Aktsia võib päevasiseselt erinevatele uudistele ja kommentaaridele reageerida üsna jõuliselt. Tõsi, väga paljudel kordadel on need liikumised ülereageeringud ning mõni aeg hiljem, peale uudise mõju lahtumist, jätkab aktsia liikumist oma endisel trajektooril. Päevakauplejat üldjuhul ei huvita, mis saab täna kaubeldavast aktsiast homme, nädala või aasta pärast. Päevakauplejat huvitab ainult lühiajaline reageering.

Vajalikud eeldused

Selleks et päevakauplemisega edukalt tegeleda, on vaja teatavaid eeldusi. Esiteks on vaja likviidset aktsiaturgu, sest õhukese ebalikviidse turu puhul, nagu näiteks meie koduturg kahjuks on, ei tule kauplemisest paraku suurt midagi välja. Hoopis teine lugu on aga USA börsiga, kus on likviidust küllaga ja ka uudistest ei tule puudus. Teiseks on vaja päevakauplemiseks üsna suurt portfelli. USA väärtpaberiamet on seadnud päevakaupleja kontomahu piiriks 25 000 dollarit. See võikski ideaalis olla summa, millega kauplemisel alustatakse. Kaubelda saaks idee poolest ka väiksema kontoga, aga paraku seavad päevakaupleja reeglid siin omad kindlad piirangud.

Kauplemisel kasutatakse mitmeid erinevaid strateegiaid. Kõige levinum ja tavaliselt ka algajate suur lemmik on kauplemine tehnilise analüüsi põhjal. Alustavatele kauplejatele meeldib see moodus tõenäoliselt enim seetõttu, et see ei eelda sügavamat analüüsi ja esmapilgul tundub lihtne ennustada mineviku sündmuste põhjal tuleviku liikumisi. Puhtalt mineviku peale oma strateegia üles ehitada on muidugi libedale jääle minek, aga toetava argumendina on tehniline analüüs täiesti omal kohal.

Elukutselised kauplejad kasutavad valdavas osas fundamentaalset kauplemist ehk kauplemisideed tulevad ettevõtete kvartalitulemuste või analüütikute reitingumuutuste põhjal. See strateegia eeldab aga mahukat eeltööd ning häid teadmisi sektoris toimuvast.

Kauplemiseks valmisolek ei tähenda ainuüksi vaimset ja finantsilist valmidust. Ka tehniline pool peab olema piisavalt kvaliteetne ja paigas. Tehingu edu sõltub tihtipeale ka kaupleja kiirusest, seega otsene ligipääs turule on hädavajalik ja kauplemiseks peaks olema avatud eraldi konto. LHV pakub kauplejatele LHV Traderit ja valuutakauplejatele LHV Brokerit. LHV Trader võimaldab kaubelda reaalajas turuinfoga (USA) ning lisaks aktsiatele ka optsioonide ja futuuridega. Investoril puudub otsene vajadus kiirete tehingute järele, seetõttu eelistavad pikaajalised investorid teha tehinguid näiteks läbi internetipanga.

Pole kõigile loodud

Kuigi eelpool nimetatud tingimused võivad kõik olla täidetud, ei sobi kauplemine ometigi kõigile inimestele. Ühest küljest pole kauplemises midagi väga keerulist. Oluline on teha eeltööd, leida endale sobiv strateegia ja peale kuiva trenni võib sellega vägagi edukalt tegelema hakata. Kuid paberil on asjad alati lihtsamad, kui need on reaalses elus.

Tihtipeale pole kauplemise edu aluseks geniaalsete kauplemisideede genereerimine, vaid hoopis psühholoogiline valmisolek. On vaja meelekindlust oma strateegiatest ja reeglitest kinni pidada ning distsiplineerida ennast hetkel, mil emotsioonid kipuvad kainet mõtlemist halvama. Just sel põhjusel on selles äris pikema perioodi vältel ellujääjaid käputäis, sest kaupleja on iseenda kõige suurem vaenlane ja igapäevane sisemine heitlus ei pruugi olla enamiku inimeste nägemus igapäevasest töörutiinist.

Kes siiski on otsustanud alustada kauplemisega, võib aga kindel olla selles, et igavust ega rutiini selles ametis naljalt ei teki. Iga tehing on eelnevatest erinev ning ennast peab ikka ja jälle tõestama, sest turul pole mälu ja sa oled täpselt nii hea, kui oli sinu viimane tehing. Ükski kaupleja pole mitte kunagi päriselt valmis ja iga päev toob uusi olukordi koos sadade erinevate variatsioonidega.

Kauplemise juures tuleb arvestada ka tõsiasjaga, et kahjumid on paratamatus. Isegi mitte elukutselised kauplejad, kes teevad seda tööd iga päev ja pikki aastaid, ei ole kahjumite eest kaitstud. Seetõttu tuleb kauplemise puhul riskide haldamisse suhtuda väga tõsiselt. Riskijuhtimine on kunst, mida ei õpita selgeks üleöö, ning suures osas omandatakse teadmised taas läbi kogemuste.

Enamik algajaid kauplejaid teeb selle vea, et pärast mitut kasumlikku tehingut tuntakse ennast võitmatuna ning hakatakse teenitud rahasse suhtuma kui mitte kellegi omasse, millega võib vabalt kõikvõimalikke riskantseid eksperimente katsetada. Mingil põhjusel tekib illusioon, et kauplemisest teenitud raha väärtus on väiksem kui algkapitalil ning selle kaotamine nagu polekski määrava tähtsusega. Enne kui võetakse aktsias positsioon, tuleb enda jaoks paika panna piir, kust konkreetse kaupleja riskitaluvus lõpeb, ja juhul kui aktsia peaks liikuma soovitust vastupidises suunas, tuleb sellest piirist kinni pidada.

Nii primitiivselt, kui see ka ei kõla, on raha kauplemise edukuse mõõtmisel ainuke vahend. Samas – nii paradoksaalselt kui ka see ei kõla – lahkuvad kõik, kes kauplevad ainult raha pärast, sellest ärist üsna kiiresti. Kauplemine on mäng ja lahing üheaegselt. Iga tehinguga astume me justkui võitlusesse iseenda hirmude ja nõrkustega ning iga tehing on mäng, mille ilu lummab ja uimastab meid iga kord nii, et paneb unustama kõik muu meie ümber.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2016

Artikkel on informatiivse eesmärgiga. LHV Trader ja LHV Broker võimaldavad kaubelda kõrge riskiga instrumentidega ning need ei pruugi sobida igale investorile. Toote taotlemiseks on vajalik eelnev investeerimisprofiili täitmine. Vaata lisa: www.lhv.ee.