Hiinas kuhjuvad maksmata arved

Shutterstock

Eelmisel aastal kasvas Hiina majandus +6,9%, mis on aeglasem kasvutempo alates 1990. aastast. 2016. aastaks prognoosib Hiina valitsus kasvu täiendavat aeglustumist – prognooside kohaselt aeglustub majanduskasv +6,5% peale. Majanduskasvust kiiremini on aga Hiinas kasvanud võlg (avaliku ja erasektori võlg kokku), mis ulatub 250% peale riigi SKTst (umbes 28 triljonit dollarit, võrdlusena, USA avaliku sektori võlg on 18,2 triljonit dollarit) (vt allolev joonis). Võrdlusena, 2007. aastal moodustas Hiinas võlg veel 160% SKTst. Märkusena, Hiinas on suurimateks laenajateks riigile kuuluvad ettevõtted (ehitus-, kinnisvara-, energia- ning kaevandusettevõtted) ning suurimateks laenuandjateks riigile kuuluvad pangad.

Allikas: Bloomberg

Pikka aega kestnud laenuvõtmist soodustav keskkond on tinginud selle, et Hiinast on saanud maailma suurim ettevõtete võla turg (vt allolev joonis). Hiina ettevõtete võlg (sisaldab ka riigile kuuluvaid ettevõtteid) ulatub 16 triljoni euroni, moodustades 165% riigi SKTst. Võrdlusena, USA puhul on tegemist poole madalama näitajaga. Prongooside kohaselt kasvab Hiina ettevõtete võlakoormus 2019. aastaks 29 triljoni dollarini, moodustades 40% globaalsest mahust (milleks prognoositakse 70 triljonit dollarit). Alloleval joonisel on toodud 15 kõige suurema ettevõtete võlaga (ettevõtete võla osakaal SKTst) riiki 2014. aasta teise kvartali seisuga.

Allikas: Bloomberg/McKinsey

Viimase kahe aasta jooksul on Hiina ettevõtete bilanssides nõuded ostjatele suurenenud 23%, ulatudes 590 miljardi dollarini (mis on näiteks suurem summa kui 530 miljardi dollarini suurune Taiwani SKT). Hiina ettevõtetele müüdud kauba eest raha laekumine (Days Sales Outstanding) on samal ajal suurenenud 83 päeva peale, mis on pikim perioodi alates 1999. aastast (vt allolev joonis). Võrdlusena, 2014. aastal oli see 79 päeva ning 2010. aastal 55 päeva. Märkusena, maailmas on keskmiseks raha laekumise perioodiks hetkel 66 päeva.

Allikas: Bloomberg

Mida kiiremini ettevõtetele raha toodete müügist laekub, seda parem, kuna vastasel juhul võivad rekordilise võlakoormusega ettevõtted sattuda raskustesse võlausaldajate ees kohustuste täitmisega. Ühtlasi võib väga pikk makse laekumise aeg viidata ka tulevikus nõrgenevale rahavoole. Samuti vähendavad laekumata arvete katteks tehtud provisjonid ettevõtete kasumit.

Maailma suurima laenukindlustuse pakkuja, Euler Hermes, prognooside kohaselt kasvas 2015. aastal Hiinas maksejõuetute ettevõtete arv 25%. Prognooside kohaselt peaks Hiinas 2016. aastal pankrotistuvate ettevõtete arv suurenema 20% võrra.

Raha laekumise venimine tuleneb Hiina majanduskasvu aeglustumisest, ületootmisest tulenevast hindade langusest ning ka nõudluse vähenemisest. Kõige keerulisemas olukorras on Hiina tööstusettevõtted, kus kauba müügist raha laekumiseni läheb 131 päeva. Järgnevad tehnoloogiaettevõtted 120 päevaga ning telekomid 118 päevaga. Märkusena, tulemust alla 45 päeva loetakse tavaliselt väga heaks.

Samas leidub ka erandeid – näiteks Hiina suuruselt teine autotootja, Dongfeng Motor Group, mille puhul näitaja langenud 55 päeva peale 2013. aasta 88 pealt. Alloleval joonisel on toodud Hiina ettevõtete netovõla/EBITDA suhtarv, mis on kasvanud 1,3 peale 2011. aasta -2 pealt ning omakapitali tootlus, mis on samal ajal langenud 11,6% peale 2011. aasta 16,5% pealt.

Allikas: Bloomberg

Hiina võlaga seotud riskide suurenemisele viitab ka see, et mõni aeg tagasi hoiatas Moody’s Hiina krediidireitingu langetamise eest, kärpides reitingu väljavaate stabiilse pealt negatiivse peale (reitinguks on Aa3). Märkusena, globaalsetest reitinguagentuuridest langetas viimati Hiina krediidireitingut Fitch ning seda kolm aastat tagasi kui võla osakaal SKTst ulatus umbes 210% SKTst (märkusena, enne seda toimus viimane reitingulangetus 1999. aastal).

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tweet