Shutterstock
Olgugi et stabiliseerunud konjunktuur ning keskpankade toetavad kommentaarid on põrgatanud aktsiaturgusid kõrgemale, juhtis finantsturgude volatiilsus tähelepanu paljudele vanadele probleemidele ja uutele riskidele, millega maailmamajandus seisab silmitsi.
Pärast tormilisemat aasta algust on värskem statistika aidanud leevendada investorite hirmu globaalse majandussurutise pärast. Eurotsooni erasektori aktiivsusindeks kerkis esialgsel hinnangul veebruaris saavutatud 13 kuu madalaimalt tasemelt 0,7 punkti 53,7 punktile, lüües sellega analüütikute 53,0 punktist ootust. Majandusaktiivsuse esimest tõusu viimase kolme kuu jooksul vedas peamiselt teenindussektor, mille indeks kerkis 0,7 punkti 54,0 punktile, samal ajal aga jäi 0,2punktiline kasv töötlevas tööstuses tagasihoidlikumaks.
Ärikliima jahtumine osutus lühiajaliseks nähtuseks ka eurotsooni suurima majandusega riigis, Saksamaal, kus IFO instituut avaldas teisipäeval ligikadu 7000 firma küsitlusel põhinevad kindlustundeindeksid. Ettevõtted tundsid praktiliselt kõikides sektorites jooksva seisu osas paremini kui veebruaris ning suurema optimismiga hinnati ka järgmise kuue kuu väljavaadet, mida peegeldav indeks kerkis pärast kolmekuulist langust 1,1 punkti 100 punktile (oodati 99,5).
Ühendriikide majanduslik tärkamine tugineb suuresti tööturu tingimuste paranemisel ning siseturu nõudluse taastumisel, kuid energiasektori kahanevad kasumid, tugev dollar ning globaalne majanduslik vastutuul on jätnud sealgi oma jälje, mis paistab eriti silma töötlevas tööstuses, kus aasta alguses jõudis aktiivsus kohati tasemeteni, mida viimati kogeti 2008.a kriisi ajal. Kuigi küsitlused viitavad võimalusele, milliseks reaalmajanduse näitajad võiksid osutuda, annavad sealgi juhtivad indikaatorid signaale majanduskeskkonna paranemisest märtsis.
Hiljutised arengud on olnud küll positiivseid, kuid muutused leiavad aset keskkonnas, mida Föderaalreservi Dallase üksus hindab väga hapraks. 2015.a neljandas kvartalis vajus arenevate riikide sisemajanduse kogutoodangu reaalkasv alla nelja protsendi, mis on madalaim alates 2003.a, kui mitte arvestada 2009.a surutist. Ka arenenud riikide hoog on raugenud, aeglustades maailmamajanduse kasvu tasemele, mida viimati nähti 2009.a.
Allikas: FED
Toormete hinnalangus ning tugevnenud dollar on muutnud paljude arenevate riikide majandusliku väljavaate ja valuuta investorite silmis ebaatraktiivseks, tingides 2014.a lõpus kapitali väljavoolu, mis mullu intensiivistus. See jätab arenevad riigid olukorda, kus usalduse ja investeeringute taastamiseks tuleb tõsta intressimäära, piirata kapitali liikumist või kulutada välisvaluuta reserve. Hiina kasutab vastujõududega võitlemiseks välisvaluuta reserve, mis on küll mastaapsed, kuid vähenevad kiiresti. Dallase FEDi kohaselt on reservid alanenud 2014.a juuni 4 triljonilt dollarilt praeguseks 3,2 triljonile, kahanedes veebruaris veel 30 miljardi dollari võrra ning antud mahus jätkudes annab aega kõigest aasta kuni poolteist, et survet jüaani vahetuskursile vähendada.
Paralleelselt tuleb arenenud riikidel võidelda lahendamata pikaajaliste probleemidega. Euroopas on IMFi arvates murekohaks erasektori ja valitsuste kõrge võimendusega bilansid ning halbade laenude osakaalud pankade portfellides. Ühendriikides vähendavad majanduslikku väljavaadet tervishoiukulude surve ja täitmata infrastruktuuri vajadused ning Jaapanis seab taastumise ohtu deflatsioonirisk, millest keskpank ja peaminister Shinzo Abe pole suutnud riigi majandust veenvalt välja vedada.
Tweet
