Shutterstock
Sisuliselt päevast, mil Föderaalreserv lõpetas varade ostuprogrammi ning seadis majandusaktiivsuse taastudes sihiku kõrgematele intressimääradele, on turuosalised julgenud praktiliselt pimesi dollari tõusule panuseid teha. Viimaste arengute valguses ei ole veendumus enam nõnda tugev.
Kui aasta tagasi LHV finantsportaalis dollari tulevikust kirjutasin, oli Ühendriikide raha väärtus tugevnenud valuutakorvi suhtes 2011.a põhjast alates ligi 40% ning analüütikute konsensus uskus tõusu jätkumist tulenevalt rahapoliitilistest erinevustest teiste riikidega. Küsimus polnud toona enam euro ja dollari pariteedi võimalikkuses, vaid räägiti ajahorisondist, millal paratamatusena tundunud päev kätte jõuab.
Aega edasi kerides aga näeme, et tegelikult on jäänud dollar liikuma valuutakorvi suhtes kitsasse koridori ning näidanud tänavu pigem nõrkuse märke riskide tõttu, millest hoiatasid nii võlakirjaturg kui intressimäära futuurid.
USA dollari väärtus valuutakorvi suhtes (allikas: Bloomberg)
Föderaalreserv pidi eelmisel aastal intressimäära tõstmist pikalt edasi lükkama enne kui otsustas lõpuks detsembris avanenud akent kasutada. Ja kuigi kõigest loetud kuud tagasi loodeti rahapoliitilise toe eemaldamist mõõdukas taktis tänavu jätkata, on USA majandus hakanud näitama ennast arvatust nõrgemast küljest.
Pärast SKP annualiseeritud kasvutempo aeglustumist 1,4%ni 2015.a neljandas kvartalis, indikeerib Atlanta FEDi mudel esimese kvartali puhul kõigest 0,7% kasvu, mis tähendab, et järgneval kolmel kvartalil peaks sisemajanduse kogutoodang suurenema Morgan Stanley hinnangul keskmiselt 2,7%, et saavutada FEDi poolt märtsis 2,2% peale kärbitud 2016.a kasvuootust. Siit johtuvalt ei ole välistatud, et keskpank on sunnitud ka juunis prognoosi veelgi allapoole tooma, tõmmates kriipsu peale plaanile tõsta tänavu intressimäära 100 baaspunkti võrra.
Janet Yellen on mõistnud, et vaatamata positiivsete trendide jätkumisele kohalikul tööturul, on Ühendriikide majandus haavatav globaalsete majanduslike ja finantsturgude arengute suhtes. Lisaks töötuse määrale ja inflatsioonile mängivad olulist rolli dollari vahetuskurss, nafta hind, krediiditurud ning teised tegurid, muutes keskpanga tööpõldu laiemaks, kui seda näevad ette kaks peamist mandaati.
Kõige paremini ilmestab Föderaalreservi globaalse keskpanga rollis järgnev Deutsche Banki graafik, kus on näha, kui palju suuremat rõhku asetab Janet Yellen USA rahapoliitikas globaalsetele riskide, seda eriti oma 29. märtsi kõnes.
Me võime vaid spekuleerida, kui palju oli jaanuaris finantsturgude volatiilsusest tingitud tegelikult Föderaalreservi enda otsusest detsembris intressimäära kergitada, kuid tõenäoliselt pole näpuviibutus ülekohtune arvestades seda, kuidas tugevnenud dollar sundis investoreid arenevate riikide valuutadest ning majandustest põgenema, suurendades üldist riskikartlikkust globaalsetel turgudel. Niipea kui FED oma retoorikat märtsis muutis ja intressimäära ootusi allapoole tõi, andis USA dollari vahetuskurss järele, mis omakorda toetas nafta hinda ja stabiliseeris kapitali väljavoolu arenevatelt turgudelt.
Liialt ennatlik oleks väita, et dollari tõusutsükkel on lõplikult läbi, kuid praeguseks on Ühendriikide valuuta odavnemine aidanud maandada FEDi jaoks paljusid riske ning tõenäoliselt soovitakse rahulikumat finantskeskkonda säilitada.
Konsensuski on viimase aasta jooksul dollari edasise tõusu osas ootusi madalamaks kruvinud, kui vaadata spekulatiivsete futuuripositsioonide netoarvu. Tugev korrektsioon on toonud pika netopositsiooni rohkem kui ühe standardhälve kaugusele 2007.a alanud tõusutrendi keskmisest, mis teisalt aga suurendab tõenäosust, et mingil hetkel liigutakse tagasi keskmise juurde, kui dollari väljavaade muutub jälle atraktiivseks. Selleks peab FEDi hoiak muutuma, milleks annaks aluse nii globaalse majanduse kui ka USA väljavaate selge paranemine – miski, mida hetkel on raske silmapiiril näha.
USA dollari spekulatiivne netopositsioon (lepingut) teiste tähtsamate valuutade suhtes (allikas: Bloomberg)
Tweet
