Finantsteenuste maailm on käimas läbi ilmselt üht murrangulisemat perioodi. Ühelt poolt toob üha kasvav tehnoloogiaettevõtete hulk klientideni senisest oluliselt parema kasutajamugavusega ja hinnaga uusi innovaatilisi teenuseid, teiselt poolt on karmistuvad reeglid viinud senised turuosalised olukorda, kus rahvusvaheliste maksete liikumiseks vajalike teenuste pakkumine on muutunud tülikaks ja kahjumlikuks tegevuseks, millest üritatakse väljuda.
Sujuvalt toimivad pangaülekanded ja makseteenused on kujunenud sedavõrd iseenesest mõistetavaks teenuseks, et mõtleme harva, kuidas üks või teine makse saajani jõuab, olgu see siis euromakse, makse välisvaluutas või kaardimakse. Maksteenused tuletavad ennast meelde tavapäraselt ainult siis, kui süsteemis midagi ei toimi.
Eesti on alates 1. veebruarist 2014 üleeuroopalise euromaksete süsteemi liige. LHV on üks kahest Eesti pangast, kellel on süsteemiga otseühendus, teised Eesti pangad on liikmed läbi kolmandate pankade. Otseliikmena saame pakkuda oma klientidele paremat ja paindlikumat euromaksete teenust, samuti annab see meile võimaluse olla võrdne partner rääkimaks kaasa EBA Clearingu uute projektide juures. Üheks selliseks on SEPA kiirmaksete projekt (SEPA Instant Payment), mis sai EBA Clearingu juhtkonna poolt lõpliku kinnituse alles eelmisel nädalal, kuid eeltööd selle projektiga on tehtud juba ligemale poolteist aastat.
Tänaste plaanide kohaselt on euroala kiirmaksed klientidele saadaval juba 2018. aastal. SEPA kiirmakse eesmärgiks on tuua klientideni 24/7 reaalajas euromakse ehk tehtud maksed hakkavad saaja kontole teises pangas jõudma vaid hetkega praeguse mitme tunnise ooteaja asemel. Meie jaoks on oluline, et meie kliendid saaksid kõige parema ja kaasaegsema makseteenuse, seepärast oleme EBA Clearingu kiirmakse projektis üheks alustajaliikmeks.
Kiirmakse ja 24/7 makse puudumine on olnud üheks innovatsiooni piiravaks teguriks kogu eurotsoonis. Ühendkuningriigid koos oma Fasterpayments’i kiirmaksete võrguga on heaks eeskujuks süsteemist, kus pangad ja kliendid saavad juba pikemat aega nautida inglise naelsterlingi tehtavate maksete korral reaalajas makseid.
Korrespondentpankade hädad
Lisaks kiirmaksete puudumisele on pankadevaheliste maksete süsteemil ühilduvusprobleem – erinevate valuutade maksesüsteemid ei ühildu omavahel ja selle kitsaskoha lahendamiseks seisab valuutamaksete süsteem üleval korrespondentpankade võrgustikul. Näiteks LHV-st Norra kroonis mõnda Norra panka tehtava ülekande toimumiseks on vajalik LHV korrespondentsuhe pangaga, mis oleks Norra krooni maksesüsteemi liige. Kui pangal vastav korrespondentsuhe puudub, siis sisenevaid ja väljuvaid makseid konkreetses valuutas töödelda ei saa.
Korrespondentpangandus läbib hetkel tsükli väga keerulist faasi. Tulenevalt globaalsest julgeolekusituatsioonist on regulaatorid karmistanud olulisel määral rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, üha rangemad on nn tunne-oma-klienti (KYC) nõuded. Mainitud reeglite rikkumise eest on pangad pidanud viimasel ajal maksma hiigeltrahve. Üheks suuremaks mainitud nõuete eiramise eest tehtud trahviks oli 2012. aastal HSBC-le tehtud 1,9 miljardi dollari suurune trahv, 2015. aasta lõpus maksis Deutsche Bank 258 miljonit dollarit. Näiteid on ka lähemalt, Nordea ja Handelsbankenit trahviti samade regulatsioonide eiramise tõttu vastavalt 50 miljoni ja 35 miljoni Rootsi krooniga. Tänaseks ei ole veel selgunud, mil moel laheneb olukord Danskega, kes sattus Taani finantsjärelevalve kriitika alla, ja kui hästi saab Läti pangandussüsteem hakkama OECD poolt ettekirjutatud tegevusplaani täitmisega rahapesu tõkestamise vallas.
Globaalses mastaabis on oma negatiivne mõju korrespondentpangadusele ka nn Panama paberitel. Tulenevalt keerulistest aegadest on suured korrespondentteenust osutavad pangad asunud jõuliselt teenuse pakkumist piirama – JP Morgan on viimasel ajal lõpetanud korrespondent teenuse pakkumise 500 pangale, Deutsche Bank on piiranud korrespondentteenuse pakkumist 109 riigis. Sageli on sellised otsused regionaalse iseloomuga ehk piirama ei hakata konkreetset panka, vaid pigem konkreetset regiooni. Vaatamata Eesti väga hästi toimivale ja läbipaistvale pangandussüsteemile ja asjaolule, et pangandussüsteemi järelevalveorganisatsiooni Baseli komitee hindab Eesti rahapesu riski väga madalaks (Eesti on hinnangus Soome järel teisel kohal), on Eesti rahvusvaheliste suurpankade jaoks pigem riskiregioonis. Sellest tulenevalt on hetkel toimuvatel suurtel korrespondentpanganduse trendidel mõju ka Eestile.
Meie regioonis on üheks suureks teenusepakkujaks just Deutsche Bank, mille teenuse piiramine mõjutab otseselt siinseid panku. Ka LHV Panga senine korrespondentpartner piirab senisel kujul teenuse pakkumist ja alates käesoleva aasta 1. juulist ei saa me senisel kujul võimaldada oma klientidele USA dollari makseid. Praktikas tähendab see, et nii väljuvaid kui ka sisenevaid USA dollari makseid me klientidele pakkuda ei saa. Dollarite hoidmine LHV kontol, dollarite konverteerimine ja dollari maksed LHV kontode vahel jäävad toimima tõrgeteta ning samuti ei mõjuta see muudatus LHV investeerimisteenuseid kasutavaid kliente. Hetkel tegeleme aktiivselt uue teenuspakkuja otsimisega ja usutavasti saame peagi teenuse pakkumist jätkata.
Dollarimaksete kadumine puudutab kõige otsesemalt kliente, kes arveldavad dollarites kolmandates riikides asuvate partneritega (nt Hiina, Venemaa jne) ehk kokku paarisada klienti. Senise USA dollari makse teenuse puudumise korral saame alternatiivina pakkuda klientidele USA dollari makseid läbi Transferwise’i. Oleme integreerinud Transferwise’i valuutavahetusega maksed LHV interneti- ja mobiilipanka. Toetatud on 5 valuutat, nende hulgas ka USA dollar. Makseid saab teha Ameerika Ühendriikidesse eurodes, nii et need laekuvad saajale dollarites. Teistesse riikidesse saab alternatiivina kasutada tavapäraseid euromaksed või teha makseid mõnes muus valuutas. LHV toetab kokku 16 erinevat valuutat.
Korrespondentpanganduse süsteemi sulgumise taustal, on LHV Pank aktiivses läbirääkimises uute teenusepakkujatega. Tänaseks oleme sõlminud uued korrespondentteenuse lepingud kahe suurpangaga, mis tagavad meile hea kaetuse, kuid USA dollarimaksete vahendamist meie uued partnerid ei paku.
Fintechide areng
Eelmisel nädalal toimunud Pärnu Finantskonverentsil anti välja Pangaliidu innovatsioonipreemia. LHV blockchaini tehnoloogial rajanev platvorm Cuber pälvis konkursil esimese koha, kolmanda koha sai Transferwise’i makse LHV interneti- ja mobiilipangas. Cuber on LHV tehnoloogiline eksperiment blockchaini tehnoloogiaga, esimene reaalselt toimiv rakendus on makselahendus, mida oleme ligemale aasta testinud. Hetkel oleme liikumas Cuberiga pigem infrastruktuuriliste lahenduste poole, kuna katsetuste tulemus kinnitab, et blockchaini tehnoloogia on just selleks igati sobiv.
Blockchaini tehnoloogia ja hajus andmebaasi tehnoloogia laiemalt on pälvinud finantssektoris hulganisti tähelepanu. Mitmete pankade juures on eraldi blockchaini osakonnad ja 42 panga konsortsiumina on loodud tehnoloogiaettevõte R3, mis tegeleb blockchaini põhiste finantsteenuste arendamisega. Kui pankade poolt on kõik mõtted veel väga varajases faasis, siis fintechide poolt on loodud mitmeid lahendusi, mis on reaalselt kasutusel, muuhulgas ka pankade enda poolt. Näiteks, Ripple Labsi poolt loodud hajusal andmebaasi tehnoloogial põhinev makse ja kliiringu süsteemiga on liitunud juba 10 panka. Lahendusel on potentsiaal kujuneda otseseks konkurendiks tänastele maksesüsteemidele.
Hetkeolukord maksteenuste turul on väga positiivse mõjuga fintech ettevõtetele ja alternatiivsetele makseteenuse pakkujatele. Hinnanguliselt on maailmas pisut rohkem, kui 2000 fintech ettevõtet, kellest üle 40 protsendi tegelevad McKinsey hinnangul otsesel või kaudsel moel maksetega. Omamoodi märgiline on ka LHV dollari alternatiivlahendus koostöös Transferwise’iga. Ilmselt poleks keegi osanud arvata, et tavalise pangateenuse pakkumiseks hakkavad pangad kasutama fintech ettevõtet. Igal juhul näitab praegune olukord pangandussüsteemi jäikust ja terviklikku nõrkust uute olukordadega kohaneda, luues samas võimaluse uuteks koostöövormideks ja tehnoloogiateks väljaspool tänast süsteemi.
Tweet
