Shutterstock
Olgugi et juhilubade saamisest võib olla möödas juba aastaid, ei kustu mälestused sõidutundidest paljudel tõenäoliselt ka parema tahtmise korral. Vaimusilmas võib küll ette kujutada mootorsõiduki juhtimist, hoopis midagi muud on aga reaalsus, kus jäsemete ja aju vahel puudub tihti koostöövõime ning iga manööver toob külma higi laubale. Kasvav kogemuste pagas ning õiged võtted aitavad aja jooksul stressi vähendada mitte ainult liikluses, vaid ka investeerimises.
Hirm ja ebakindlus vaatavad meile otsa praktiliselt igas eluvaldkonnas. Õnneks saame eesmärkideni jõudmiseks ning läbipõlemise tõenäosuse vähendamiseks kasutada efektiivset relva: valmistame ennast ette, teeme selgeks, kuidas mingi protsess käib ning kasutame võimalusi riskide maandamiseks.
Väldi liigset emotsiooni
Ka investeerimine võib paberil lihtne tunduda, kui meediast vaatavad vastu teiste edulood, kuid siingi saame palju ära teha, et vältida ise kraavi kihutamist. Elementaarsed teadmised finantseesmärkide seadmisest, erinevatest instrumentidest ning nende valimise kriteeriumitest aitavad enne esimest tehingut börsimaailmaga paremini sina peale saada. Majandusteooria järgi peaksime kõik olema oma käitumises ratsionaalsed, kuid tegelikkuses kohtab seda maailmas pigem vähe, sh rahanduses, kus ei tohiks emotsioonidele üldse voli anda. Mida rohkem lased hirmul ja ahnusel end juhtida, seda enam on stress ning kahju portfellile garanteeritud.
Koosta mitmekesine portfell
Teiseks, nii nagu liikluses, saame valida endale sobiva sõidukiiruse, mis ei pruugi viia esimesena lõpp-punkti, kuid nõnda vähendame riske, et võiksime lõpetada hoopis kraavis. Teisisõnu ei pea portfell olema investeeritud 100% aktsiatesse, vaid mõistlik on omada sinna kõrvale võlakirju, osakuid kinnisvarasektorist ning hoida ka veidi sularaha, mis pehmendavad lööki börside languse korral.
Seda, kuidas elasid 2008.a finants- ja majanduskriisi üle kaks varaklassi, ilmestab hästi järgnev graafik, kus on toodud kogu USA aktsiaturu liikumist peegeldav Vanguardi indeksfond ning võrdluseks kogu võlakirjaturgu kajastav fond. Ehkki aktsiainvestorid on perioodil 13. aprill 2007.a – 15. aprill 2016.a kasvatanud oma vara 75% ning võlakirjaturu investorid ligi 50% (koos dividendidega), siis 2008.a finantskriisi madalpunktis olid kaotused vastavalt -50% ja 0%. Seega jäid võlakirjainvestorid ilma vaid kriisi eel teenitud 1,5a positiivsest tootlusest ning lisaks taastusid võlakirjad palju kiiremini võrreldes aktsiatega.
Allikas: Bloomberg
Kolmandaks, suurendame edukust ning maandame stressi siis, kui muudame investeerimisperioodi võimalikult pikaks. Harvaks jäävad finantsturgudel teelõigud, kui pea kohal ei hõlju mõni tumedam pilv, olgu see poliitiline, majanduslik või isegi looduslik. Selle asemel, et pidevalt vaid ohtude pärast muretseda, tuleks keskenduda sellele, mis on positiivne ning siin on väärtpaberiturud tõestanud juba väga pika aja peale, et igast korrektsioonist ja krahhist tullakse lõpuks välja, sest nii nagu on inimestel pidevalt soov kõrgemale ja kaugemale pürgida, nõnda liigub temaga kaasa ka globaalne majandus.
Tweet
