Shutterstock
Euroopa Keskpank on rohkem kui aasta jooksul ostnud kokku üle 700 miljardi euro väärtuses väärtpabereid, tekitades kommertspankadele vabu vahendeid, mis võiks teoorias liikuda edasi reaalmajandusse läbi laenude. Paraku kinnitab keskpanga värske laenuturu küsitlus, et odaval rahal on olnud vaid piiratud mõju.
Kord kvartalis viib Euroopa Keskpank euroala pankade seas läbi küsitluse, saavutamaks paremat ülevaadet laenuturul valitsevatest trendidest. Aprilli küsitluses osales kokku 141 panka kõikidest euroala liikmesriikidest. Kuigi majanduse elavnemise seisukohast on oluline ka krediidi kättesaadavus majapidamistele ja tarbijatele, võiks Euroopa Keskpank huvituda eelkõige sellest, et laenukapital muutuks odavamaks ettevõtete jaoks, kes saaksid raha kasutada investeeringute tegemisel ning aidata sellega kaasa tööturu ja tarbimise positiivsetele arengutele.
Väljaspool finantssektorit tegutsevatele euroala ettevõtetele oli veebruari seisuga väljastatud 4,3 triljoni euro ulatuses laenusid, ja kuigi viimase paari aasta jooksul on mahtude langus peatunud, ei ole Euroopa Keskpanga senised jõupingutused veel märkimisväärset kasvu hakanud looma.
Euroala ettevõtetele väljastatud laenud (va finantssektoris tegutsevad firmad, triljonit eurot)
Allikas: Bloomberg
Ühest küljest on pangad küll jätkamas küsitluse kohaselt krediidistandardite langetamist, kui vastajatest ütles netos -6%, et vaatlusperioodil krediidistandardid karmistusid (teisisõnu domineeris nende ülekaal, kes leevendasid standardeid), mis on 13a ajalooga küsitluses keskmisest tugevam tulemus. Peamise põhjusena toodi välja konkurentsi, samas kui marginaalset mõju avaldasid riskitaju, odavam kapital ja bilansilised piirangud.
Probleemiks on UBSi nõukogu juhi ning endise Bundesbanki juhi Axel Weberi sõnul nõudlus, ükskõik kui kättesaadavad laenud ka ei oleks. Esimeses kvartalis ütles netos 17% pankadest, et ärilaenude nõudlus kasvas, mis oli vähem kui 27% neljandas kvartalis ning kui vaadata ootusi, siis pangad on alates 2015.a teisest kvartalist eeldanud turul pigem nõudluse vähenemist.
Allikas: Bloomberg
Nii nagu paaril varasemal korral, paluti küsitluses hinnata Euroopa Keskpanga varade ostuprogrammi mõju panga finantsolukorrale. Ühest küljest toodi välja küll viimase poole aasta jooksul paranenud likviidsuspositsiooni, kuid teisalt jällegi kahjustab keskpanga rahapoliitika kasumlikkust. Kokkuvõttes vastas 70-80% pankadest, et varade ostuprogrammi mõju ärilaenude väljastamisele sisuliselt puudub ning vaid 20-30% tajusid teatavat positiivset efekti.
Allikas: EKP, LHV
Üsna sarnaselt jagunevad osakaalud ka siis, kui küsida järgneva kuue kuu võimalike arengute kohta.
Allikas: EKP, LHV
Kuna QE programm pole läbi kommertspankade siiani soovitud tulemust andnud, otsustas Euroopa Keskpank eelmise kuu istungil vajutada tugevamalt gaasipedaali ning hakkab juunis lisaks valitsuste võlakirjadele kokku ostma ka investeerimisjärguga ettevõtete võlakirju, kulutades vähemalt tuleva aasta märtsini 80 miljardit eurot kuus. Suurettevõtete võlale tekib lisanõudlus, mis aitab viia finantseerimiskulusid veelgi allapoole, kuid õhku jääb rippuma palju küsimusi: kas odavat raha kasutatakse refinantseerimiseks, uuteks investeeringuteks või leiab tee aktsiate tagasiostude programmidesse või kas investorid on keskpanga initsiatiivil nõus jahtima ka riskantsemat võlga, kaasates kasusaajate ringi lisaks keskmise ja väiksema suurusega ettevõtted?
Tweet
