Shutterstock
Globaalsetel aktsiaturgudel paranenud meeleolu üheks põhjuseks on olnud keskpankade pehmenenud retoorika ning täiendava likviidsuse pakkumine, kuid kuna makromajanduslik keskkond jääb endiselt hapraks, on investorite ootused liikunud veelgi kõrgemale, luues olukorra, kus keskpangad võivad hakata taas pettumust valmistama.
Föderaalreservi rahapoliitikat koordineeriva komitee liikmed väitsid pikka aega, et USA majandus on valmis intressimääradeks, mis kerkiks 100 baaspunkti võrra aastas. Kui aga finantsstress lõpuks jaanuaris piisavalt suureks muutus, otsustas USA keskpank märtsi istungil oma senisest seisukohast taganeda.
Finantsturud taastusid veebruari põhjadest kiiresti, kuna investorid jõudsid järeldusele, et Föderaalreservi on võimalik vajadusel soovitud suunas kallutada. Nüüd tahetakse kuulda, et parimal juhul tõstab FED tänavu intressimäära vahemikku vaid 25 baaspunkti võrra 0,50-0,75% peale, tekitades uued käärid, sest Janet Yellen koos teiste FOMC liikmetega ei välista aga intressimäära tõstmist juba juunis ning realistlikuks peetakse veel ühte 25 baaspunkti suurust kergitamist aasta teises pooles.
Joonis 1.Turuosaliste intressimäära ootuste tõenäosused FEDi 2016.a detsembri istungil (praegune tase 0,25-0,50%)
Allikas: Bloomberg
Investorite nö jalgade trampimist tuleb taluda ka Jaapani keskpangal, mille nõukogu ei pidanud aprilli lõpus vajalikuks rahapoliitilist lisastiimulit pakkuda, olgugi et paljud hindasid seda suurenenud majandusliku vastutuule ja tugevnenud jeeni tõttu tõenäoliseks.
Jeen on tänavu dollari suhtes tugevnenud 11%, valmistades peavalu ekspordile orienteeritud börsifirmadele, millest johtuvalt on Nikkei 225 indeks kaotanud nelja kuuga 15% oma väärtusest. Kui aasta alguses võis osa sellest selgitada teesiga, et volatiilsetel aegadel eelistatakse jeenist kaitset otsida, siis keskpanga istungi järgselt hoogsamalt jätkunud ostuhuvi osutab turuosaliste ja keskpanga lahkevatele arvamustele.
Joonis 2. Nikkei 22 börsiindeks (valge) ning USD/JPY vahetuskurss (oranž)
Allikas: Bloomberg
Jaapani keskpanga arvates on majandusaktiivsus piisav, et 2% inflatsiooni saavutada, kuid arvestades seda, et jeeni odavnemine on Abenomicsi programmis oluline stiimulelement, võib keskpank seista hoopis silmitsi olukorraga, kus jeen edasist tugevnemist ennetamata tuleb järgmisel istungil plaanitust jõulisemalt oma bilanss tööle panna.
Tõenäoline on seegi, et päevakorda on uuesti kerkinud rahapoliitika efektiivsuse küsimus. Jaapani keskpank on oma varasid kolme aastaga kasvatanud ligi 140% 410 triljoni jeenini (3,3 triljoni euroni), ostes kokku ligikaudu 35% valitsuse võlakirjadest ning üle poole kohalikest börsil kaubeldavatest fondidest, tänu millele mahutakse Bloombergi andmetel 10 suurima aktsionäri sekka üle 200s Nikkei 225 firmas, kuid 2% inflatsiooni pole suudetud saavutada ning viimase aasta jooksul on tähtaega juba neli korda edasi lükatud, sh ka viimasel istungil.
Joonis 3. Jaapani keskpangale kuuluva valitsuse võlakirjade osakaal kogumahust ning selle edasise muutuse prognoos
Joonis 4. Jaapani keskpank aktsionärina Nikkei 225 indeksisse kuuluvates firmades
Allikas: Bloomberg
Varade ostude kõrval on lahtiseks küsimuseks ka jaanuaris negatiivseks muudetud intressimäära efektiivsus, mis pole poolehoidu leidnud ei Jaapani tarbijate ega ka ettevõtete, eriti finantsasutuste, seas. Haruhiko Kuroda kolleeg Mario Draghi tõdes Euroopa Keskpanga aprilli istungijärgsel pressikonverentsil, et kui vastuseis rahapoliitilistele meetmetele kasvab, muutuvad keskpanga jõupingutused eesmärgi saavutamisel tühisemaks. Kuroda võib küll jätkata toonitamist, et keskpangal on ruumi intressimäära veelgi negatiivsemaks muuta, kuid turuosaliste kasvanud isu eeldab nüüd juba mastaapsemat rahapoliitilist paketti, potentsiaalselt koos täiendavate fiskaalsete stiimulitega.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
