Shutterstock
Vaatamata sellele, et viimase 30 aasta jooksul on börsidele raha paigutanud investorid pidanud üle elama mitu krahhi, sealhulgas internetimulli lõhkemise 2000.a ning globaalse finantskriisi 2008.a, on antud perioodi aktsia- ja võlakirjaturu tootlused osutunud ajaloolisest keskmisest kõrgemaks. McKinsey Global Institute leiab oma värskes raportis, et viimase kolme aastakümne tootlusi mõjutas majanduslike ja äriliste tegurite ebatavaliselt soodne kokkulangevus, mille jõud on aga hakanud raugema ning selles valguses peaksid investorid olema edaspidi valmis madalamateks tootlusteks.
McKinsey analüüsi on võimalik täies mahus lugeda siit, kuid raportit lühidalt kokku võttes tuuakse välja, et 1985-2014.a mõjusid ettevõtete kasumitele taganttuulena inflatsiooni aeglustumine, produktiivsuse kasv, tehnoloogia areng, maksude alanemine ja demograafilised muutused, mis tõstsid arenevad turud Hiinaga eesotsas globaalse majanduse peamiseks veduriks. See võimaldas investoritel nautida Lääne-Euroopa ja Ühendriikide aktsiaturgudel keskmiselt 7,9% reaalkasvu aastas, mis aga on olnud 100 aasta keskmisest vastavalt 3,0 ning 1,4 protsendipunkti võrra kõrgem. Sarnaselt ületasid pikaajalist tootlust ka võlakirjad.
Allikas: McKinsey Global Institute
Kui aga vaadata täna otsa loetletud teguritele, siis inflatsioon on järgneva 20a jooksul tõenäoliselt pigem ülespoole liikumas, laenukuludel puudub edasine langusruum, produktiivsuse kasv on seiskunud, globaalne rahvastik vananeb ning arenevate riikide ettevõtted loovad tugevamat konkurentsi. Majanduslike ja äriliste katalüsaatorite nõrgenemise tõttu leiab McKinsey, et USA aktsiate tootlus võiks järgmisel 20 aastal olla pessimistliku stsenaariumi järgi keskmiselt 4% aastas ning optimistlikuma nägemuse korral küündida 6,5%ni. Euroopa ja Ühendriikide võlakirjade investorid peaksid aga leppima 0-2,0% reaalkasvuga aastas varasema 5-6% asemel.
Viimastel aastatel on järjest rohkem räägitud sellest, kuidas deposiitide olematud tootlused ning võlakirjade nullilähedased või koguni negatiivsed tulusused on muutnud säästmise ja pensioniks kogumise suuremaid riske võtmata keeruliseks. Siiani aga püsib lootus, et lõdva rahapoliitika toel suudetakse globaalne majandus uuesti käima tõmmata ning seetõttu oodatakse ettevõtete kasumite kasvu kiirenemist ja investeerimiskeskkonna normaliseerumist.
Kui aga McKinsey analüüs osutub reaalsuseks ning maailmamajandus jääbki praeguse tempoga edasi kasvama, satuvad nii majapidamised kui ka institutsioonid siiani harjutud tootluste saavutamisel hätta, mis võib pensioniks investeerimisel omada ulatuslikke tagajärgi. Illustratsiooniks toob McKinsey 30a vanuse inimese, kelle aktsiatest ja võlakirjadest koosnev portfell hakkab kasvama aastas 4,5% varasema 6,5% asemel. Kõikide teiste tingimuste samaks jäädes peab madalama oodatava tootluse korral sama lõppsumma saavutamiseks seitse aastat kauem töötama. Alternatiivina tuleks säästetavat summat pea kahekordistada või siis leppida pensionil tagasihoidlikuma eluviisiga.
Tweet
