Foto: Anu Hammer
LHV Groupi juhatuse esimees ja börsiprojekti vedanud Erkki Raasuke heidab intervjuus valgust börsile viidavale ettevõttele ja avab selle sammu tagamaid.
Mis muutub LHV igapäevatöös börsifirmana võrreldes praegusega?
Kohe ja kiiresti ei muutu vast palju. LHV on olnud börsifirma juba pool aastat, alates allutatud võlakirjade emissioonist ja noteerimisest. Tegelikult on börsifirma ideoloogiat kantud sisuliselt LHV loomisest peale. Pikemas horisondis peaks börsifirma staatus hakkama aga andma positiivset mõju mitmes valdkonnas. Kõige olulisem on ehk see, et tulevikus saavad paljud ettevõtlikud inimesed olla LHV aktsionärid ning seeläbi muutub kindlasti ka nende suhe LHV kui finantsteenuste pakkujaga tugevamaks ja sisukamaks. Oma rahaasju tahetakse rohkem hoida seal, kus ollakse ise omanik ja kasusaaja. See peaks looma võit-võit-olukorra, kus LHV võidab ühelt poolt juurde aktiivseid kliente ja teiselt poolt saavad needsamad kliendid sellest tulu läbi oma omanikustaatuse. Teiseks toob börsifirma staatus juurde tuntust ja nähtavust, mis on ka olulised jaeäri komponendid, ning igapäevane LHV neutraalne mainimine seoses aktsiaturuga toetab LHV brändi. Ja kolmandaks hakkab LHV saama tänasele klienditagasisidele lisaks palju head tagasisidet omanikelt – olgu selleks formaadiks siis aktsia hind, teabepäevad, üldkoosolekud või mõni muu vorm. Tekib suur hulk huvitatud ja motiveeritud inimesi, kes tahavad anda LHV-le oma arvamuse ja hinnangu selle kohta, kuidas saada järjest paremaks.
Mis on börsiettevõtteks olemises positiivset?
Töötamine börsiettevõttes juhina või tippspetsialistina avab oluliselt rohkem maailma kui sama töö tegemine üksiku omaniku omanduses olevas ettevõttes. Inimesed töötavad laia publiku ja turu ees ning saavad väärtuslikku ja tasakaalustatud tagasisidet. Börsiettevõttes ei tööta sa vaid iseendale ja omanikule, vaid ühiskonnale laiemalt.
Aga negatiivset?
Mõnikord mainitakse negatiivsena kohustust avaldada palju informatsiooni ja olla läbipaistev. Ma arvan, et püüdlus avatuse poole on igal heal ettevõttel nagunii. See ei saa kuidagi olla negatiivne.
Kui suure osaluse otsustasite börsile viia?
Avaliku emissiooni käigus pakutakse investeerimiseks 8,5 protsenti LHV-st. Laseme välja senise 23,3 miljoni aktsia kõrvale 2 miljonit uut aktsiat ja loodame kaasata uut kapitali 13,9 miljoni euro ulatuses. See on pigem väike summa, aga vajalik, et toetada LHV tänase äri orgaanilist kasvu. Me ei tahtnud kaasata kapitali igaks juhuks või varuks ette. Arvame, et liigne kapital loob valesid stiimuleid ja võib kaasa tuua halbu investeeringuid. Oleme aga üsna kindlad, et see emissioon ei jää LHV-le viimaseks. Kui meil on sisukas ja heade väljavaadetega suurem investeerimisvõimalus, siis tuleme läbi börsisüsteemi kapitaliturule tagasi ja kaasame vajaliku lisakapitali. Börs ei ole ainult kauplemiskoht, see on ka uue kapitali kaasamise koht.
Millised on Sinu ootused aktsiaemissioonile?
Loodan, et see saab olema hästi korraldatud ja positiivset energiat loov ettevõtmine. Minu jaoks tähendab õnnestumine seda, et emissiooniga tuleb kaasa suur hulk väikeinvestoreid ja peale noteerimist näeme aktiivset kauplemist. Loodan, et mõned tänased suuraktsionärid ostavad aktsiaid juurde, aga ka seda, et mõned meie varasemad investorid on valmis osa oma positsioonist müüma ja pakkuma seeläbi ostuvõimalust uutele aktsionäridele. Loodan, et peagi tunnevad mitu tuhat uut aktsionäri, et LHV on nende oma ja et koos me teeme paremat Eestit.
Keda eeskätt ootate osalema?
Emissioon on suunatud Eesti väikeinvestoritele. Oleme lubanud, et anname võimalusel väikese eelise meie varasematele investoritele ja klientidele, aga osaleda võivad kõik ja loodetavasti saavad aktsionäriks kõik soovijad.
Kuhu börsil kogutud raha paigutatakse?
Meie tänastest äridest toodab kasvuks vajalikku kapitali nii Varahaldus kui ka Leedus asuv Mokilizingas. LHV Pank on seni näidanud suuremat kasvu kui enda poolt loodud kapital. Kaasatav raha läheb peamiselt LHV Panga kasvu toetamiseks. Meie varasemad kapitalipuhvrid investeerisime Varahalduse äri laiendamisse ning oleme omandamas Danske Capitali pensioniäri.
IPO käigus kaasatavast kapitalist peaks jätkuma just nii palju, kui meil on oma äri orgaaniliseks kasvuks vaja. See tähendab, et oleme jõudmas punkti, kust edasi loovad kõik ärid ise piisavalt kapitali, et oma kasvu toetada. Veelgi enam, oleme sõnastanud dividendipoliitika ja loodame juba 2017. aastal hakata aktsionäridele maksma omanikutulu.
Kui palju saab LHV dividende maksta?
Dividendipoliitika näeb ette maksta dividendideks kuni 25 protsenti grupi maksude-eelsest kasumist. See tähendab, et kolm neljandikku teenitud kasumist kasutame kasvu finantseerimiseks. LHV on endiselt kiire kasvuga ettevõte. Kui aga peaks tekkima suurepärane äri laiendamise võimalus, siis küsime aktsionäridelt luba, et dividendi mitte maksta, ja võimalik, et on vaja kaasata ka lisakapitali.
Kui olulist rolli juhtimisotsuste tegemisel hakkab mängima aktsia hind?
Lühiajalisest kõikumisest tuleb üle vaadata, sest see võib tegevust pigem takistada või eksitada. Pikaajalisel trendil on aga muidugi tähtsus. Aktsionärid annavad läbi hinna teada, kas oleme nende hinnangul õigel teel või mitte. Aktsia hind on ka väga oluline, kui plaanida suuremaid oste või müüke.
Milliseks indikaatoriks enda tööle saab pidada aktsia hinda?
Lühiajaliselt ei ole see vast parim indikaator, sest mõju avaldavad ka paljud välised faktorid. Pikaajaliselt aga ongi ainult üks edu mõõdik – omanike kogutootlus ehk aktsia hinna muutus koos makstud dividendidega. Need numbrid peaksid andma pikemas ajaplaanis kõige ausama pildi.
Milliseks võiks kujuneda aktsia hind börsil pärast kauplemise algust?
Seda otsustab turg! Sooviksin ise, et aktsia hind ei teeks liiga suuri kõikumisi ja oleks tugevas korrelatsioonis LHV majandustulemuste arenguga. Loodan näha aktsia hinna järkjärgulist kasvu. Aga nagu öeldud, siis hind selgub turul. Ja turul on reeglina õigus.
Aktsia hinna sees on ka kasvupotentsiaal. Kust peaks lähiaastail kasv tulema?
LHV Groupi viie viimase aasta tulud on kasvanud keskmiselt 52 protsenti aastas ja kulud 16 protsenti. Tõsi, need kasvunumbrid kindlasti aeglustuvad, aga hea hoog jääb loodetavalt sisse veel aastateks. Meie turuosad pangandusäris on endiselt üsna tagasihoidlikud, nelja ja kaheksa protsendi vahel, aga kogu turg kasvab. Ma ei näe piiravaid klaaslagesid veel mitmel aastal.
Millist mõju avaldab LHV aktsiate noteerimine Tallinna börsi käekäigule?
Ma väga loodan, et me suudame anda head eeskuju. Tahame näidata, et börsiettevõtte staatus on ihaldusväärne, et läbi börsisüsteemi on võimalik kapitali kaasata ja et laiapõhjaline omanikering on ettevõttele tugevuseks. Loodetavasti tallame natuke kinnikasvanud teele taas sisse jalajäljed, mida mööda järgmistel on juba kergem ja kiirem tulla.
Miks LHV oma IPO ise läbi viib ega kasuta selleks teisi investeerimispanku?
Meie meeskonnas on mitmeid inimesi, kes on puutunud kokku aktsiate börsile toomise ja emissioonide korraldamisega Eesti taasiseseisvumisest saadik. Ma ei tahaks olla arrogantne, aga meil ei olnud selles osas eriti nõu vaja. Tahame ka näidata, et kogu protsess on suhteliselt sirgjooneliselt tehtav iga soovija jaoks ja seda ei tohiks karta. Soovime julgustada uusi tegijaid, kes tulevad peale meid.
Mida soovitate teistele juhtidele, kes kaaluvad oma ettevõtte viimist börsile?
Universaalset soovitust ei saa anda. Küsimus, kas olla või mitte olla börsiettevõte, ei ole teljel hea ega halb. See on üks äri tegemise ja kasvatamise viise, mis ühele ettevõttele sobib, teisele aga mitte. Samuti ei saa seda teha poole pühendumusega – et tahaks palju aktsionäre, aga otsustada tahaks siiski üksi, või et tahaks madalat kapitali hinda, aga infot ei ole nõus jagama. Börsiettevõtte staatusest saab kogu väärtuse ja võidu kätte siis, kui seda teha nii-öelda täiega, kui võtta seda elu- ja tööstiilina.
Mis on selle protseduuri juures kõige keerulisem?
Teadmine, et midagi ei ole tehtud enne, kui see on tehtud. Kõnetame paljusid uusi investoreid, teadmata täpselt, millised on olud ja küsimused emissiooni märkimise hetkel. Keskkond ja ootused võivad muutuda väga kiiresti. See teadmatus ja võimetus kontrollida ongi vast kõige keerulisem. Kõik see, mis sõltub otseselt meist, on töö ja pühendumise küsimus, ja nendes hakkame vaikselt juba päris heaks saama.
LISAINFO
AS LHV Group (31.03.2016 konsolideeritult)
Hoiuste maht: 645 miljonit eurot
Laenude maht: 432 miljonit eurot
Juhitud fondide maht: 597 miljonit eurot
Kasum 2015: 14,8 miljonit eurot
Netotulud 2015: 38,3 miljonit eurot
Töötajate arv grupi ettevõtetes: 300
Juhataja: Erkki Raasuke
AS LHV Groupi nõukogu:
Rain Lõhmus
Andres Viisemann
Tiina Mõis
Heldur Meerits
Raivo Hein
Tauno Tats
Sten Tamkivi
Enne IPO-t oli LHV Groupil 270 aktsionäri. 56 protsenti aktsiatest kuulus nõukogu liikmetele, 41 protsenti investoritele ja 3 protsenti LHV töötajatele.
Tiit Efert
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2016
Emitent on AS LHV Group. Tutvu AS-i LHV Group aktsiate emissiooni prospektiga aadressil investor.lhv.ee ja vajadusel pea nõu asjatundjaga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisteenuse pakkumisega.
Tweet
