Investori ABC – IPO

Shutterstock

Tavaliselt toimub pakkumine kindlaks määratud perioodil (kahe-kolme nädala jooksul) ning see on suunatud institutsio­naalsetele investoritele (pensionifondid, portfellihaldurid, riskifondid) ja jaeinves­toritele. Jaeinvestorite pakkumine on enamasti lihtsustatud, ja tihti saab mää­rata ainult investeeritava summa või soo­vitava aktsiate koguse. Jaeinvestoritele on maksimaalne hind enamasti juba ette määratud, institutsionaalsed investorid saavad erinevate hinnatasemete juures jätta soovitud kogustega ordereid. Sageli kujunevad aktsiate lõplik hind ja müüda­vad kogused vastavalt ostusoovidele ning need otsustatakse alles peale kõikide orderite saabumist märkimisperioodile järgnevatel päevadel.

Kes saavad osaleda?

Enamiku IPO-de puhul on avaliku pakkumise tingimused üsna piiravad ning Eesti jaeinvestoril on näiteks USA-s toimuvatel emissioonidel pea võimatu osaleda. Osalemise üheks tingimuseks on see, et info ettevõtte kohta oleks kõigile võrdselt kättesaadav. Selle tagab kohalikus finants-inspektsioonis registreeritud (ja heaks kiidetud) prospekt. Kui IPO prospekti pole Eestis heaks kiidetud, võivad siin-sete investorite huvid olla vähem kaits­tud ja seetõttu nad IPO-l osaleda ei saa. Investorite osalemine võib olla piiratud ka residentsuse nõudega. Piirangud on reeglina välja toodud IPO prospektis.

Kuidas osaleda?

LHV pank on teinud IPO-del osalemise lihtsaks – kui selleks on kohaliku järele-valveasutuse luba olemas, siis saab osaleda LHV internetipangas (Raha kasvatamine> Väärtpaberite märkimine) või pangakontoris. Eelnevalt tuleks LHV kliendil veenduda, et tal on sõlmitud investeerimisteenuste leping ja avatud EVK konto (mida on samuti võimalik teha internetipangas).

Miks IPO-sid korraldatakse?

Avaliku esmaemissiooni eesmärk võib olla täiendava kapitali kaasamine ehk ettevõtte omakapitali suurendamine, et ettevõtte tegevust laiendada. Ent emissioonil võidakse avalikult pakkuda ka suletud omanikeringile kuuluvaid olemasolevaid aktsiaid, ja sel juhul omakapital ei suurene. Sellise IPO ajendiks võib olla varasemate investorite soov investeeringust väljuda. IPO-l on seega kaks peamist võimalikku eesmärki:

1. kaasata lisakapitali ettevõtte arengu kiirendamiseks;
2. võimaldada omanikel oma investeerin­gud realiseerida.

Võib juhtuda, et IPO täidab mõlemat eesmärki korraga.

Mis on avalik ettevõte?

Peale IPO edukat läbiviimist noteeritak­se aktsia börsil ehk ettevõte muutub avalikuks ja selle aktsiad avalikult kaubeldavaks. Seega on avalik ettevõte aktsiaid avalikult emiteerinud firma, mille aktsiad on börsil noteeritud. Börsil noteerimine toob ettevõttele üsna mitmeid nõudeid ja piiranguid. Näiteks Tallinna börsi reguleeritud turul noteeri­miseks peab ettevõtte omakapital olema minimaalselt 4 miljonit eurot, raamatu­pidamine peab vastama IFRS-standardi­tele ning nõutav on kvartaliaruannete avaldamine. Lisaks peab ettevõttel olema piisav hulk aktsionäre, et börsil tekiks aktiivne järelturg. Reguleeritud turul peab olema kaubeldav 25 protsenti ettevõttest või siis peab 25 miljoni euro väärtuses aktsiaid olema avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes.

Miks soovivad ettevõtted börsile tulla?

Lisaks eelpool nimetatud põhjustele leidub ka teisi. Näiteks tähendab börsil noteerimine tunduvalt suuremat huvi ettevõtte tegemiste vastu ning see võimaldab ettevõttel saada tähelepanu ja tasuta reklaami. Seega võib ettevõtte üheks börsiletuleku põhjuseks olla soov oma tuntust suurendada. Ka mitmed üsna karmide reklaamipiiranguga ettevõtted näevad börsil olekus võimalust oma brändi teiste vahenditega esile tuua. Tihti tähendab börsil olek ka kuulumist nn eliitklubisse, mis avab uksed odava­male rahastamisele või paremale reitingule.

Miks osaleda?

IPO võib olla hea võimalus saada enda valdusse tükike edukast või meelepära­sest ettevõttest. Iseasi on, mis hinnaga see osalus võimalikuks osutub. Iga investor peab oma eeltöö loomulikult ise tegema ning kaaluma põhjalikult nii ettevõtte tugevusi kui ka nõrkusi. IPO-s osalemiseks tuleks lugeda IPO prospekti, kuulata emitendi juhtkonna sõnavõtte ning võimaluse korral tutvuda ettevõtte kohta tehtud analüüsidega. Kokkuvõttes paneb aktsia hinna liikumise paika turunõudlus ja pakkumine ning pikemas perspektiivis ettevõtte edulugu.

Lisainfo:

Õnn vs ebaõnn

Facebooki (FB) aktsiaid müüdi IPO käigus 38 dolla­riga. Avanemisel hind küll tõusis, kuid langes kiiresti 50% võrra. Nelja aastaga on aktsia hind siiski kerki­nud üle 100 dollari.

Twitteri (TWTR) aktsiat pa­kuti 26 dollariga. Napilt pä­rast emissiooni tegi aktsia hinnatipu 75 dollari tasemel, kuid kahe ja poole aasta pä­rast on aktsia langenud alla 20 dollari taseme.

Esimesel juhul osutus akt­sia start väga vaevaliseks ning teise näite puhul oli tegemist tõelise ebaõnnes­tumisega, millele eelnesid väga kõrgele kruvitud ootu­sed. Pikas perspektiivis määras ettevõtte edulugu aktsia väärtuse ning IPO-s osalemise lühiajaline kasu võis pikaajaliselt hoopis kahjumiks kujuneda.

Alo Vallikivi
LHV maaklertegevuse juht

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2016

Tweet