Shutterstock
Pärast 15-aastast pausi emiteeris Argentiina valitsus taas rahvusvahelisi võlakirju. Investorite hirmu ajaloo kordumise ehk riigi maksejõuetuks muutumise ees aitas leevendada võlakirjade atraktiivne tulusus.
Investorite huvi Ladina-Ameerika suuruselt kolmanda majanduse võla vastu kadus 2001. aastal, kui võlausaldajad jäid ilma ligi 100 miljardist dollarist. Uus president, endiste võlausaldajatega saavutatud kokkulepe ning atraktiivne tulusus tekitasid 15-aastase pausi järel taaskord suure huvi Argentiina võlakirjade vastu.
Selle aasta aprillikuus laenas Argentiina valitsus investoritelt üle maailma 16,5 miljardit dollarit (kuigi laenatav summa oleks võinud olla ka palju suurem, sest pakkumisi saadi pea 70 miljardi dollari eest). Märkusena, kaasatud summast läheb 9 miljardit dollarit varasemate dollarivõlakirjade omanike nõuete hüvitamiseks.
Ühtlasi oli Argentiina valitsuse võlakirjaemissioon suurim, mis kunagi on arenguriigi valitsuse poolt tehtud (ületades eelmist rekordit kahekordselt). Argentiina müüs aprillis 2,75 miljardi dollari eest 3-aastaseid võlakirju 6,25% tulususega, 4,5 miljardi dollari eest 5-aastaseid võlakirju 6,87% tulususega, 6,5 miljardi dollari eest 10-aastaseid võlakirju 7,5% tulususega ning 2,75 miljardi dollari eest 30-aastaseid võlakirju 7,62% tulususega. Märkusena, tegemist on alla investeerimisjärgu võlakirjadega. Argentiina valitsuse 30-aastase võlakirja tulusus:
Allikas: Bloomberg
Ühtlasi oli emiteeritud võlakirjade tulusus palju kõrgem, kui teistel sama madala võlakoormusega riikidel. Argentiina valitsuse võlg moodustab hetkel 46% SKTst, olles madalam kui perioodi 1997-2015 keskmine, milleks oli 58%. Riigi võlakoormus tegi tipu 2002. aastal 166% juures ning põhja 2011. aastal 33,3% peal. Argentiina valitsuse võlg suhtena SKTsse:
Allikas: Bloomberg
Prognooside kohaselt aga ei jää see Argentiina ainsaks dollarivõlakirjade emissiooniks sellel aastal – väidetavalt on riigil (valitsus ja kohalikud omavalitsused) 2016. aastal plaan välisinvestoritelt laenata umbes 30 miljardit dollarit.
Põhjus, miks võlakirju emiteeritakse, peitub selles, et Argentiina valitsus loodab nii inflatsiooni vähendada (kuna eelmine valitsus finantseeris kohalike omavalitsuste võlga rahatrükiga). Märkusena, Argentiinas on hetkel 35% inflatsioon.
Peale avaliku sektori on väidetavalt dollari-võlakirju müümas ka riigi eraettevõtted – prognooside kohaselt ulatub emiteeritav summa 4 miljardi dollarini ning kõige tõenäolisemateks emiteerijaks on elektritootja Pampa Energia, toiduainetööstuse ettevõte Arcor ning kohalikud pangad.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
