Kas FED kaevab aktsiaturgudele uut auku?

Shutterstock

Rahapoliitilise piduri tugevam vajutamine praeguses olukorras võib tunduda ennatliku otsusena, kui arvestada seda, et USA töötleva tööstuse aktiivsus on viimastel kuudel uuesti halvenema hakanud (piirates potentsiaalselt ka teenindussektori taastumist), Hiinas ei ole fiskaal- ja rahapoliitiline tugi suutnud majanduses uut momentumit tekitada, britid kaaluvad Euroopa Liidust väljaastumist ning eurotsooni juhtivad indikaatorid viitavad pigem riskidele, et erasektori aktiivsuse kasv võib lähiajal edasi aeglustuda.

Ükskõik, kas FED kavatseb juunis intressimäära tõsta või mitte, oluline on nende jaoks saata signaal, et otseselt ei ole rahapoliitika karmistamine ühelgi istungil välistatud, sest vastasel korral kipuvad investorid lükkama oma ootusi liiga kaugele tulevikku ning sellega kukuks läbi keskpanga plaan normaaliseerida intressimäärasid stabiilselt ning ilma suurema üllatuseta. Võimalik, et aprilli protokolli eesmärgiks oligi pigem turu nägemuse ohjamine, sest istungil leidus ka mitmeid FOMC liikmed, kelle arvates ei pruugi kahe kuu jooksul laekuv konjunktuur olla intressimäära tõstmiseks piisavalt ülevaatlik.

Kui Föderaalreservi arvates on juunis rahapoliitika edasiseks normaliseerimiseks kõik vajalikud tingimused täidetud, ei ole järjekordne paanikamüük aktsiaturgudel välistatud ning seda paljud analüüsimajad oma lähiaja väljavaates ka pelgavad. Kuid kas seekord võivad hirmul olla liiga suured silmad?

Finantsturg on pidevalt õppiv mehhanism ning viimase poole aastaga on selgeks saanud oluline õppetund. Üks peamisi põhjuseid, miks aktsiaturgudel valati jaanuaris ja veebruaris verd, tulenes FEDi jäigast seisukohast, et 2016.a on sobilik intressimäära kergitada tervelt 100 baaspunkti võrra, mida oli poole rohkem kui toona pidasid turuosalised realistlikuks. Niipea kui FED märtsis murdus ning oma intressimäära ootust allapoole korrigeeris, järgnes USA börsidel V-kujuline põrge. Pikalt vaid ühte trummirütmi tagunud FED vaikis ning võttis kuulda seda, mida olid turuosalised arvanud.  Sestap on investoritele nüüd teada, et kui intressimäära tõstmisele järgneb tormilisem periood, mis ähvardab majanduse väljavaadet kahjustada, siis on FED valmis alati hingamisruumi pakkuma.

Samas tuleb tunnistada, et S&P 500 indeksi jaoks muutub ka uute tippude vallutamine keeruliseks ülesandeks, kui majandus ei lükka järgmist käiku sisse ning FEDile piisab vaid mõõdukast kasvukeskkonnast, et jätkata intressimäära tõstmist.  Esimeses kvartalis kahanes S&P 500 ettevõtete aktsiakasum mullusega võrreldes ligi -7% (-1,6% ilma energiata) ning olulist paranemist ei oodata ka teises kvartalis, aga kuna hetkel veel usutakse järgnevatel aastatel märkimisväärselt kiirenevat kasumikasvu, on investorid nõus ajalooliselt võrdlemisi kõrgete valuatsioonidega leppima.

S&P 500 ning 2016.a kasumiprognoosil põhinev P/E suhe (lilla)

Selle nädala tähtsamad majandusnäitajad ja -sündmused:

Teisipäev, 24. mai

• USA uute majade müük (aprill)
• Euroala rahandusministrite kohtumine: kesksel kohal on Kreeka järgmine laenueraldis

Kolmapäev, 25. mai

• Saksamaa ettevõtete kindlustunde indeks (mai)
• Saksamaa tarbijate kindlustunde indeks (juuni)
• Euroopa Keskpanga asepresident esineb kõnega
• USA teenindussektori aktiivsusindeks (mai)
• Kanada keskpanga intressimäära otsus

Neljapäev, 26. mai

• G7 tippkohtumine
• Suurbritannia esimese kvartali SKP detailid
• USA möödunud nädala esmased töötu abiraha taotlused
• USA kestuskaupade tellimused (aprill)
• USA majade pooleliolevad müügitehingud (aprill)

Reede, 27. mai

• Jaapani inflatsioon (aprill)
• USA esimese kvartali revideeritud SKP
• Janet Yellen esineb koos Harvardi professori Gregory Mankiwiga

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

Tweet