Shutterstock
Säästjate tugev vastuseis madalatele intressimääradele sunnib Euroopa Keskpanka aktiivsemalt kaitsma seniseid rahapoliitilisi otsuseid. Värskes analüüsis tõestab EKP, et efekt keskmisele eurotsooni majapidamisele on olnud võrdlemisi neutraalne, kuigi riigiti leiab nii võitjaid kui ka kaotajaid.
Euroopa Keskpanga poolt sellel nädalal avaldatud analüüs näitab, et keskmise eurotsooni majapidamise intressitulu on kriisijärgsetel aastatel tõepoolest tugevasti kokku kuivanud. Kui 2008.a sügisel moodustas deposiitide, võlakirjade ja laenude pealt teenitud intress veidi üle 5% majapidamise sissetulekust, siis 2015.a lõpuks oli see kahanenud 2% lähedale.
Samas ei saa väita, et majapidamised on madalate intressimäärade tõttu vaid kaotajate rollis, sest lisaks varadele leidub inimestel ka kohustusi, kus keskpanga erinevad meetmed on aidanud kulusid langetada. Nii on näiteks arvelduskrediidi intress langenud eurotsoonis keskmiselt 2008.a sügise 10,8% pealt 2016.a aprilliks 7,25%le, alla 1a tarbimislaenu intress 8,8% pealt 5,1% peale ja näiteks üle 10a hüpoteeklaenu intress 5,4% pealt 2,2%le.
Allikas: Euroopa Keskpank, LHV
Seega ühest küljest on küll kahanenud intressitulu, teisalt on oluliselt vähenenud ka intressimaksed. Kui 2008.a sügisel maksis euroala keskmine majapidamine ligikaudu 4% oma vabalt kasutatavast sissetulekust kohustuste teenindamisele, siis 2015.a lõpus oli see osakaal kahanenud 1% lähedale. Kuna langus intressitulus on üsna võrreldav langusega intressimaksetes, on majapidamiste netointressitulu püsinud kriisjärgsetel aastatel euroalas keskmiselt üsna muutumatuna.
Varade ja kohustuste maht on aga majapidamistel erinev, mistõttu on neid, kes on madalate intressimäärade tõttu võitnud ning neid, kes on kaotanud. Euroopa Keskpanga analüüsist on näha, et majapidamiste netointressitulu on jäänud suhteliselt stabiilseks Saksamaal ja Prantsusmaal, samas ületab Itaalias intressitulu vähenemine intressimaksete langust pea kaks korda, kuna sealsetel majapidamistel on keskmisest rohkem intressikandvaid varasid ning suhteliselt vähe võlga. Hispaania majapidamiste jaoks on lõdva rahapoliitika netoefekt olnud positiivne, sest võlakoormus on seal keskmisest kõrgem ning suur osa kodulaenudest seotud rahaturu määradega.
Need on siiski vaid otseselt mõõdetavad tagajärjed Euroopa majapidamistele, kuid madalad intressimäärad avaldavad mõju ka läbi teiste kanalite. Näiteks on lõdva rahapoliitika toel paranenud majandusaktiivsus aidanud vähendada töötust ning tõsta sissetulekuid. Samuti ei arvesta EKP analüüs kapitalitulu, mida on teenitud aktsiate ja võlakirjade hinnatõusust.
Tweet
