Shutterstock
Maikuus loodud töökohtade arv valmistas tõsise pettumuse, kui 38 000 lisandunud töökohta polnud ligilähedalgi oodatud 160 000-le. Tegu on madalaima näitajaga alates Lehmani pankrotist. Lisaks revideeriti viimase kahe kuu näitajaid 59 000 võrra madalamaks ning tõusis ka inimeste arv, kes oleks soovinud töötada täiskohaga, kuid pidid olude sunnil leppima osalise tööajaga ametikohaga.
JP Morgan Chase’i sõnul lõi raport häirekella, sest tulenevalt demograafilistest trendidest oleks vaja luua ühes kuus 75 000 – 100 000 töökohta, et hoida töötuse määra stabiilsena, ohverdamata tööjõus osalemise määra. Kuid tuleks märkida, et seekordses numbris sisaldus ka erakordne juhtum, kui Verizoni töötajate streik vähendas uute töökohtade loomist 37 000 võrra. Ilma selleta oleks niisiis loodud töökohtade arv olnud 75 000.
Iga kuu avaldatava tööraporti numbritele liiga suure rõhu asetamist juba pikemat aega kritiseeriv Barry Ritholtz paneb selle näiliselt suure numbri konteksti. Üle 150 miljonilise liikmega tööjõus tähendas maikuu number, et töötajate arv kasvas 0,025% võrra. Turuosalised aga muutusid närviliseks, sest nemad ootasid 0,11% suurust kasvu. Eemalt vaadates on mõlemad näitajad naeruväärselt väikesed.
Kuna tööjõu raport põhineb valimil, mille abil antakse hinnang üldkogumi kohta, pole väljakäidav number sugugi nii täpne punkthinnang nagu see igakuiselt välja kuulutades kõlab. Bureau of Labor Statistics andmetel jääb tegelik töökohtade arvu muutus 90%-lise tõenäosusega 115 000 võrra suuremaks või väiksemaks kui väljakäidud number. Nii näiteks ütleb BLS, et töökohtade arvu 50 000 suurenemise korral ei saa tegelikult kindlalt öelda, et majandusse lisandus töökohti. Mai näitel tähendab see, et loodud töökohtade arv jäi vahemikku -40 000 kuni + 190 000 (eemaldatud on Verizoni streigi mõju).
See ei tähenda, et tööjõuraport oleks täiesti väärtusetu saamaks aru, mis tööturul toimub, lihtsalt ühe kuu numbrites võib esineda väga palju müra. Parema pildi annab pikema perioodi trend. Allolevalt on näha, et ka viimase kolme kuu keskmise põhjal on tööturule lisanduvate ametipositsioonide kasvutempo järele andnud, püsides siiski pealpool 100 000 piiri.
Allikas: Washington Post
Siiski on olemas üks tööturu mõõdupuu, mis ei nõua valimite koostamist ja hinnanguid – tööjõumaksude laekumine. Nimelt avalikustab USA rahandusministeerium iga päev maksulaekumiste statistikat. Antud numbrite põhjal võib aga väita, et vastupidiselt tööjõuturu raportitele, on viimastel kuudel näha pigem tööturu tugevnemist. Juuni alguse nelja nädala libisev maksulaekumiste keskmine tööjõu maksudelt näitas võrreldes aastatagusega 4,7% kasvu, mis on parem kui eelnenud kuudel ja ühtib hästi 2%-lise töökohtade arvu ning 2,5%-lise palgakasvuga.
Allikas: Investor's Business Daily
Veel võib jooniselt märgata, et palgamaksude laekumise kasvutempo on viimase pooleteise aasta aeglustunud 5-6% pealt 4% peale. See võib tuleneda sellest, et USA majandus on jõudmas täistööhõive juurde ehk inimesi lisandub sellest tulenevalt tööturule väiksemas tempos ehk ka agregeeritud palkade ja nendelt kogutavate maksude kasvutempod aeglusutvad. Ühtlasi on 4% madala inflatsiooni tingimustes üsna hea näitaja.
Samuti on näha, et aasta alguses, mil tööturu raportid näitasid üle 200 000 küündivat uute töökohtade loomist, oli maksustatistika üsna nõrk. Erinevus võibki tulla sellest, et ühte aegrida arvutatakse valimite põhjal ja korrigeeritakse sesoonsete faktoritega, samas kui maksulaekumine näitab lihtsalt kõikide palkade pealt teenitavat maksutulu. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Maksustatistika eeliseks on sõltumatus kindlast valimist, kuid see on sesoonselt korrigeerimata, mistõttu boonused ja lisatasud võivad näitajat märkimisväärselt mõjutada. Siiski, nelja nädala keskmise võrdlemine aastataguse perioodiga mõnevõrra siiski leevendab seda probleemi. Maksulaekumisi aga mõjutavad ka muudatused maksumäärades ja töötatud tundides, mille mõju pole võimalik maksulaekumiste statistikast välja lugeda.
Ritholtz väidab, et maikuu näitajas oli ilmselt väga palju müra sees ning järgnev kuu võib vastupidiselt üllatada suure numbriga, mis võib samamoodi näidata pilti liiga positiivselt. Põhiline on aga see, et ühe kuu tööjõu raporti numbri põhjal ei hakataks lööma majandusele hingekella ning hoiatama koheselt saabuva majanduslanguse eest, eriti kui maksustatistika näitab vastupidist pilti. Ka JP Morgan Chase’i analüütikud juhivad tähelepanu sellele, kuidas Census Bureau statistika näitas sarnaselt tööjõuturu raportile nõrka pilti, kuid ADP uuring ning väiksem JOLTS küsitlus samas jätsid mulje, et mais on uute töökohtade loomine tugev. Seega soovitatakse vaadata ka töötu abiraha taotlusi, mis samuti ei sõltu valimist ning SKP muutuste revideerimist.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
