Nädal pärast Suurbritannia referendumit

Shutterstock

Suurbritannia peaminister David Cameron teatas reedel, et kavatseb oktoobris tagasi astuda ning Brexiti käivitamine jääb uue peaministri ülesandeks. Küsimus, kui kiiresti peaks protsess algama, tekitas nädalavahetusel vastakaid arvamusi teiste ELi liidrite seas, sest ühest küljest on kaalul sõbralike suhete ja majanduslike sidemete säilitamine, teisalt aga soov liikuda võimalikult kiiresti edasi ning keskenduda liidu täiustamisele ning tugevdamisele, vältimaks tulevikus sarnaseid juhtumeid.

Juba sügisel seisab ees Itaalia referendum, milles ei otsustata küll ELi liikmesuse üle, küll aga võib rahvas peaministri Matteo Renzi poolt lauale pandud poliitilist süsteemi tõhustavatele reformidele vastu astudes näha võimalust kutsuda valitsus tagasi ning anda suurem võim eurovastasele Viie Tärni Liikumise erakonnale. Tuleval aastal aga leiavad aset presidendivalimised Prantsusmaal ja üldvalimised Saksamaal ning neiski riikides on Euroopa Liidu vastased parteid poolehoidu kogumas.

Poliitilise määramatuse likvideerimine pole esmatähtis mitte ainult Euroopa jaoks, vaid oluline globaalses kontekstis, sest väljavaade ebastabiilsemale keskkonnale võib vähendada Euroopa ettevõtete investeeringuid, mis omakorda mõjutavad tööturgu ning tarbijate kindlustunnet ja kulutusi. Euroala valitsuste võlakriis 2011.a näitas üsna hästi, et siinsed probleemid võivad avaldada tugevat survet globaalsetele finantsturgudele ja seeläbi mõjutada ka kaugemaid riike. Praeguse tagasihoidliku majandusliku kasvu ja kõrgete võlakoormate juures on see viimane asi, mida tahetakse.

Kuigi teatavat negatiivset mõju globaalsele majanduskasvule Brexiti tõttu oodatakse, on selle ulatust tänase seisuga siiski keeruline hinnata. Järgnevate kuude juhtivad indikaatorid peaksid andma esmase info, kui tugevalt ettevõtete ja tarbijate kindlustunne kannatab ja milline saab selle tagajärjel olema poliitiline ja rahapoliitiline reaktsioon.

Käesoleval nädalal avalikustatavad majandusnäitajad annavad Euroopas ülevaate Prantsusmaa ja Saksamaa tarbijate kindlustundest ja kulutustest vahetult enne Brexiti referendumit, mis ühest küljest on värske sündmuse valguses aegunud info, kuid teisalt annab see võimaluse hinnata regiooni ühe peamise majandusliku veduri lähtepositsiooni Euroopa poliitilisse keeristormi suundudes.

Ühendriikides on esiplaanil juunikuu erasektori aktiivsusindeksid. Eelmisel nädalal avalikustatud Markiti küsitluse kohaselt paranes töötleva tööstuse aktiivsus juunis 0,7 punkti võrra 51,4 punktile ehk kolme kuu kõrgeimale tasemele ning kuna ärikeskkonna tingimuste stabiliseerumisele viitavad ka regionaalsed küsitlused, siis peaks tagajärjena positiivses suunas liikuma ka töötleva tööstuse ISM indeks (avalikustatakse reedel). Majanduskasvu seisukohast olulisem teenindussektori PMI (esmaspäeval) peaks konsensuse arvates samuti taastuma, olles mais vajunud 52,8 punktilt 51,3 punktile ning jäädes üsna kaugele kriisijärgse perioodi 55,6punktisest keskmisest.

Töönädala lõpus selguvad Hiina töötleva tööstuse ja teenindussektori aktiivsusindeksid, mis pärast märtsi hüpet andsid aprillis ja mais mõnevõrra järele, kuid analüütikute arvates ei ole põhjust eeldada, et juuni oleks toonud kaasa majandusliku olukorra olulist muutust ning pigem oodatakse stabiilse kasvu jätkumist.

Käesoleva nädala tähtsamad majandusuudised ja -sündmused:

Esmaspäev, 27. juuni

• Eurotsooni rahapakkumine ja krediidistatistika (mai)
• USA Markiti koostatud teenindussektori PMI (juuni): 0,6punktine tõus 51,9 punktile (kõrgeim alates aprillist)
• USA Dallas FEDi töötleva tööstuse küsitlus (juuni): -15,0 vs -20,8 punkti mais

Teisipäev, 28. juuni

• Prantsusmaa tarbijate kindlustunde indeks (juuni): ühepunktine langus 97 punktile
• USA esimese kvartali SKP lõplik näit: kvartaalne annualiseeritud kasvutempo revideeritakse 0,2pp võrra 1,0%le
• USA S&P/Case-Shilleri majade hinnaindeks (aprill): 5,46% vs 5,43% märtsis
• USA tarbijate kindlustunde indeks (juuni): 0,8punktine tõus 93,4 punktile (parim alates aprillist)
• USA Richmond FEDi töötleva tööstuse küsitlus (juuni): 4punktine paranemine 3 punkti peale
• Euroopa Liidu Nõukogu arutab Brexiti referendumit (jätkub kolmapäeval)

Kolmapäev, 29. juuni

• Saksamaa tarbijate kindlustunde indeks (juuli): püsib 9,8 punktil
• Saksamaa inflatsioon (juuni esialgne):kiireneb 0,2pp võrra 0,3% peale (kõrgeim alates märtsist)
• USA isiklikud kulutused ja sissetulekud (mai): vastavalt 0,4% ja 0,3% MoM (aprillis 1,0% ja 0,4%)
• USA inflatsioon (mai): tuuminflatsioon püsib 1,6% peal
• USA majade pooleliolevad müügitehingud (mai): -1,1% kuine langus pärast 5,1% hüpet aprillis

Neljapäev, 30. juuni

• Saksamaa jaemüük (mai): 0,6% kuine kasv pärast -0,3% langust aprillis (YoY 2,5%)
• Saksamaa töötute arvu muutus ja töötuse määr (juuni): langeb viie tuhande võrra ning töötuse määr püsib 6,1% peal
• Prantsusmaa tarbijate kulutused (mai): 0,1% kuine kasv pärast -0,1% langust aprillis (YoY 2,7%)
• Eurotsooni inflatsioon (juuni esialgne): alusinflatsioon püsib 0,8% peal
• USA esmased töötu abiraha taotlused: 267 tuhat vs 259 tuhat nädal varem
• USA Chicago töötleva tööstuse PMI (juuni): 1,7punktine paranemine 51,0 punktile (kõrgeim alates märtsist)

Reede, 1. juuli

• Hiina töötleva tööstuse ja teenindussektori PMI (juuni): töötleva tööstuse PMI puhul oodatakse 0,1punktist langust 50,0 punktile
• Jaapani inflatsioon (mai): värsket toitu ja kütust arvestamata aeglustub 0,1pp võrra 0,6% peale (madalaim alates 2015.a juulist)
• Suurbritannia töötleva tööstuse PMI (juuni): püsib 50,1 punktil
• Eurotsooni töötleva tööstuse PMI (juuni lõplik): sama, mis esialgne ehk 52,6 punkti (parim alates detsembrist)
• Eurotsooni töötuse määr (mai): langeb 0,1pp võrra 10,1%le
• USA töötleva tööstuse ISM (juuni): 0,1punktine paranemine 51,4 punktile

Tweet