Shutterstock
Ajal, mil finantsmeedia on vallutanud pealkirjad Brexitist, naela vahetuskursi kukkumisest, Briti kinnisvarafondide likviidsusraskustest, Itaalia probleemsest pangandussektorist, negatiivsetest intressimääradest ning jõudsama rahatrüki vajadusest, ihkavad investorid oma portfelli järjest rohkem kulda, mis on stressirikkal ajal aidanud kaitsta ning kasvatada vara.
2011. aastast alates langustrendis olnud kuld on leidnud tänavu uue hingamise ning paljud usuvad, et tegemist pole lühiajalise põrkega. Üks peamistest põhjustest, miks kuld viimastel aastatel sära kaotas, johtus USA majanduse paranemisest ning nägemusest, et selle tagajärjena on Föderaalreserv võimeline tõstma intressimäära. Kuna kullal puudub rahavoog, tundusid atraktiivsemana varaklassid, mis lõikaksid kasu hoogsamast majandusaktiivsusest ja kõrgematest intressimääradest.
Tagantjärele tuleb aga tunnistada, et globaalse majanduse kasv on osutunud oodatust pehmemaks, sundides Euroopa Keskpanka agressiivsemalt bilanssi kasvatama ning lükates rahapoliitika normaliseerimise jätkamise Ühendriikides kaugemasse tulevikku. Väljavaade kõrgematele majanduslikele ja poliitilistele riskidele ning lõdvemale rahapoliitikale ahvatleb investoreid tagasi kulla ja ka teiste väärismetallide juurde.
Nagu allolevalt jooniselt võib näha, on hinnatõus meelitanud tänavu hüppeliselt erinevate fondide raha nii kulla kui ka teiste haruldaste metallide futuuridesse. Seejuures oli institutsionaalsete investorite pikk positsioon kulla ja hõbeda derivatiivides juuni lõpus kõrgem kui kunagi varem viimase 10a jooksul.
Allikas: Bloomberg, LHV
Kulda on agaralt kokku ostnud ka jaeinvestorid, paigutades Bloombergi kohaselt suurimasse kulla hinda järgivasse börsil kaubeldavasse fondi (SPDR Gold Trust) tänavu 12,2 miljardit dollarit ehk rohkem kui ühelgi teisel aastal alates fondi loomisest 12 aastat tagasi.
Allikas: Bloomberg
Paljude päid vaevab aga nüüd küsimus, kas kulla tänavune põrge on pikema tõusufaasi algus või on väärismetall muutunud juba ülerahvastatud kauplemisideeks, kust võidakse hakata korraga uksest välja tormama. Kuigi kulla hinnatõusu taga võib Euroopa poliitilist riski veel mõnda aega näha, siis USA majandus on pärast esimese kvartali vaevalist kasvu pisut hoogsamalt edasi liikumas ning see võib anda Föderaalreservile võimaluse aasta teises pooles intressimäära tõstmist jätkata. Tõenäoliselt ei tehta seda 26-27. juulil toimuval istungil, kuid mida enesekindlamalt jäetakse uks lahti septembri miitinguks, seda enam võib huvi jahtuda ka kulla vastu, sest praegu hindavad turuosalised tõenäosust 23%liseks, ega usu intressimäära tõstmist ka detsembris.
Šveitsi panga UBSi arvates on täiesti mõistetav, miks investorid otsivad praeguses ebakindlas majanduslikus olukorras kaitset kullast ning nende arvates võib untsi hind maailmaturul jõuda lähiajal 1400 dollarini. Panga sõnul on küll spekulatiivsed positsioonid ja kapitali sissevool kullafondidesse tänavu silmapaistvad, kuid sellest hoolimata pole individuaalsed positsioonid veel väga suured ning ka börsil kaubeldavate fondide kullavarud jäävad 2012.a tipule alla.
ETFide teadaolevad kullavarud (miljonit untsi)
Allikas: Bloomberg
Tweet
