Shutterstock
Kuna juba aasta algus juhatati globaalsetel aktsiaturgudel sisse harjumatult suure kukkumisega, julgesid paljud mürki võtta, et vähemalt sarnane, kui mitte suurem šokk saabub suvekuudel, mis on ajalooliselt olnud aasta kõige nõrgem periood. Juuli keskpaigas on küll liiga vara tibusid lugeda, kuid rekordeid purustav USA aktsiaturg ja Brexiti referendumi unustanud Euroopa börsid käituvad üllatavalt tugevalt, arvestades globaalse majanduse ebaühtlast kasvu, pingelist poliitilist kliimat, ettevõtete langevaid kasumeid ja investorite kõrget skeptilisust.
Bank of America Merrill Lynchi kohaselt on investorid tänavu globaalsetest aktsiafondidest välja võtnud 133 miljardit dollarit, sealhulgas ka USAs, kus S&P 500 indeks vallutab uusi tippe. Raske on leida vahetumat indikaatorit, mis näitaks kuivõrd kahtlevaks on investorid ajaloo teiseks kõige kauem väldanud pullituru jätkumise suhtes muutunud. Ennekõike valmistab muret kiiretempolise majanduskasvu puudumine, mis kaitseks turuosalisi suhteliselt kõrgete valuatsioonide juures sügavama korrektsiooni eest.
Rohkem kui aastase pause järel oma sarved kõrgemale kui kunagi varem tõuganud pull tõestab, et kõrgest vanusest hoolimata on viimasel piisavalt palju võhma veel alles. Aga kust tuleb elujõud, kui kõige rasvasemaid tootlusi on tänavu saavutanud telekommunikatsiooni- ja kommunaalteenuste ettevõtete aktsiad – kaks kaitsva iseloomuga sektorit, mida eelistatakse olukorras, kui puudub usk majanduse pikaajalisse kasvuväljavaatesse.
Citi sõnul on aastaid väga oluliseks turgu toetavaks jõuks olnud ettevõtete aktsiaostud, ületades Ühendriikides kordades kapitali mahtu, mis traditsioonilistesse ja börsil kaubeldavatesse aktsiafondidesse voolab. S&P Dow Jones Indices’i andmetel ostsid S&P 500 firmad esimeses kvartalis tagasi 161,39 miljardi dollari väärtuses aktsiaid, mis oli kolme kuu peale teiseks kõige suurem maht läbi ajaloo.
Allikas: Citi
Ettevõtetele meeldib aktsiaid tagasi osta, sest nende abil on võimaik toetada hinda ning suurendada aktsia kohta teenitavat kasumit. Teisalt on ettevõtted hakanud ka vähem uusi aktsiaid emiteerima ning ühinemistel ja ülevõtmistel tuginetakse rohkem vaba raha või võlakapitali kasutamisele, muutes aktsiad turul nõnda defitsiitsemaks kaubaks.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
